Diplomaatiline läbimurre? Süüria ja Iisrael Aserbaidžaanis!

Diplomaatiline läbimurre? Süüria ja Iisrael Aserbaidžaanis!

Olulise diplomaatilise sammuna kohtus Süüria valitsusametnik asepresident al-Sharaa 13. juulil 2025 Bakuus Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga. Kohtumise käigus lepiti kokku gaasitarnetes Süüriasse, mida nähakse järjekordse meetmena Süüria majanduse tugevdamiseks. Silmatorkav on see, et al-Sharaa ei osalenud paralleelsel kohtumisel Iisraeli esindajaga, mis viitab kahe riigi pingelistele suhetele.

Süüria ajutine valitsus nõustus tegema koostööd Ameerika Ühendriikidega, et taaselustada relvarahukokkulepe, mis algselt sõlmiti Iisraeliga aastal 1974. Süüria ja Iisraeli vaheline konflikt on tihedalt seotud Golani kõrgendikega, mis on strateegiliselt oluline piirkond, mille Iisrael on okupeerinud alates 1973. aasta Yom Kippuri sõjast. Selles konfliktis üritas Süüria tulutult territooriumi tagasi vallutada, mis viis aastakümneid kestnud vaidluseni.

Konflikti pikk vari

Pinged Süüria ja Iisraeli vahel on olnud alates 1974. aasta lepingust kahe riigi vahel. See leping hõlmas vägede eraldamise lepingut ja ÜRO poolt Golani kõrgendikel puhvertsooni loomist. Selle UNDOF-i nime all tuntud vägede missioon on tagada relvarahu kahe riigi vahel. UNDOF asutati pärast Yom Kippuri sõda ja on selles piirkonnas tegutsenud 35 aastat.

Arvestades, et Bashar al-Assadi kukutamine 2024. aasta detsembris tõi kaasa Iisraeli õhurünnakute tõusu Süürias, on Iisrael paigutanud väed ka Golani puhvertsooni, mida ÜRO peab 1974. aasta kokkuleppe rikkumiseks. Sellest hoolimata on islamistlik ajutine valitsus seni hoidunud sõjalistest vasturünnakutest. USA mängib konfliktis keskset rolli vahendajana ja otsib võimalusi ummikseisust lahti saada.

Normaliseerimise tee

Iisraeli välisminister Gideon Saar on samuti sõna võtnud Süüriaga suhete normaliseerimise kõneluste poolt. Ta rõhutas, et rahulepingu osana peavad Golani kõrgendikud jääma Iisraeli riigi osaks. See seisukoht võib märkimisväärselt mõjutada kõneluste edenemist ja näitab, kui keerulised läbirääkimised kahe riigi vahel jätkuvad.

Lähis-Ida poliitilist maastikku iseloomustavad erinevad huvid ja ajaloolised konfliktid, mis muudavad lahendamise keeruliseks. 1970. aastatel algatatud ajaloolist rahuprotsessi toetasid USA ja teised rahvusvahelised osalejad. Hiljutised arengud on osa pikemast ettearvamatust protsessist, mida sageli iseloomustavad sõjalised konfliktid ja diplomaatilised tagasilöögid, nagu näitavad kogu piirkonda mõjutanud analoogsed kogemused Iisraeli-Palestiina konfliktist.

Uuenenud diplomaatilised jõupingutused annavad siiski lootust olukorra stabiliseerumiseks ja võimalikuks lahenduseks pikaajalistele vaidlustele, mis ei puuduta ainult Süüriat ja Iisraeli, vaid kogu regiooni.

Ajaloolise tausta ja käimasolevate sõjaliste operatsioonide kohta lisateabe saamiseks vaadake ka Kleine Zeitung, BMLV ja Wikipedia.