Kriisikõnelused Istanbulis: rahu Iisraeli ja Hamasi vahel silmapiiril?

Kriisikõnelused Istanbulis: rahu Iisraeli ja Hamasi vahel silmapiiril?

4. novembril 2025 kutsusid mitu moslemiriiki ühiselt üles järgima Iisraeli ja Hamasi vahelist relvarahu. See taotlus esitati Istanbulis toimunud välisministrite kohtumisel, millest võtsid osa teiste seas Türgi, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Katar, Pakistan, Saudi Araabia ja Jordaania. Egiptus ei saanud kohtumisel osaleda muude kohustuste tõttu. Selles kontekstis rõhutas Türgi välisminister Hakan Fidan vajadust astuda samme kahe riigi lahenduse suunas, et saavutada piirkonnas kestev rahu.

Kahe riigi lahendust, mis näeb ette Iisraeli ja Palestiina riigi rahumeelse kooseksisteerimise, on arutatud aastakümneid. Seni pole aga USA presidendi Donald Trumpi esitletud rahuplaani elluviimisel konkreetset edu saavutatud. Teises etapis näeb see muu hulgas ette Hamasi desarmeerimise ja selle Gaza sektori poliitilisest osalusest väljajätmise. Lisaks luuakse Gaza sektori stabiliseerimiseks rahvusvahelised rahuvalvejõud. Nende jõudude paigutamiseks oleks aga vaja ÜRO Julgeolekunõukogu mandaati.

Türkiye ja Hamasi roll

Fidan teatas ka, et Hamas on valmis andma Gaza sektori haldamise üle Palestiina komiteele. See teave toob esile poliitilise dünaamika ja tulevaste läbirääkimiste võimalused. Türgi on ajalooliselt kehtestanud end regioonis olulise vahendajana ning mängib otsustavat rolli praeguse, 10. oktoobril jõustunud relvarahu vahendamisel.

Vaatamata nendele diplomaatilistele jõupingutustele on tõsiseid julgeolekuprobleeme. Iisrael korraldas hiljuti Gaza lõunaosas rünnaku, milles hukkus kaks inimest. Iisraeli armee põhjendas seda rünnakut väitega, et palestiinlased kujutasid endast ohtu ja olid ületanud "kollase joone". Need eskalatsioonid heidavad varju püsiva rahu saavutamise püüdlustele.

Rahupüüdluste ajalooline kontekst

Iisraeli ja palestiinlaste vahelisel konfliktil on pikk ja keeruline ajalugu, mida iseloomustavad mitmesugused rahualgatused ja diplomaatilised jõupingutused ning arvukad tagasilöögid. Kätlemine Yitzhak Rabini ja Yasser Arafati vahel 13. septembril 1993 on sümboolne kuupäev Lähis-Ida rahuprotsessis. Sellest ajast peale on peetud erinevaid läbirääkimisi, sealhulgas kahe riigi lahenduse tegevuskava ning iisraellaste ja palestiinlaste vahelise majanduskoostöö edendamise algatused.

Konflikt on aga endiselt lahendamata ja tõsised komplikatsioonid, nagu poliitiline lõhe Palestiina juhtkonnas ja Iisraeli asunduste arvu suurenemine Läänekaldal, raskendavad rahupüüdlusi. Kriitikud väidavad, et termin "rahuprotsess" jääb sageli vaid poliitiliseks loosungiks, ilma et oleks toimunud olulisi edusamme.