53 riiki kõhklevad: kus on meie kliimaeesmärgid aastateks 2030?

53 riiki kõhklevad: kus on meie kliimaeesmärgid aastateks 2030?

11. augustil 2025 näitab tuntud energia mõttekoja Emberi analüüs tõsiseid puudujääke riikide poliitilistes kohustustes taastuvenergia suurendamiseks. Leiude kohaselt on 2030. aastaks võtnud endale kohustuse kolmekordistada ülemaailmset taastuvenergia suutlikkust, kuid puuduvad konkreetsed edusammud ja poliitilised eesmärgid. Ligi kaks aastat pärast COP28 lepingut avaldatud uuringust selgub, et ainult 22 riiki, sealhulgas 15 ELi osariiki, on oma eesmärke kohandanud. See ei ole piisav, kuna globaalsed riiklikud sihtmärgid on 2030. aastaks suunatud ainult umbes 7,4 teravati, mis on vaid pisut kõrgem kui COP28 tase.

Arutelu peamine punkt on 20 suurima elektrituru kohta kogu maailmas, ainult 11 riiki on oma eesmärke uuendanud. Sellised riigid nagu USA, Venemaa, Kanada ja Türgi ei ole avaldanud uusi sihtmärke, tekitades kahtlusi oma pühendumusega kliimakaitsele. Ainult Hiina ja Lõuna -Aafrika plaanivad oma eesmärke 2025. aastaks üle vaadata, rõhutades selge poliitilise strateegia kiireloomulisust.

Kliimakontekst ja COP28

2023. aasta detsembris Dubais peetud COP28 tähistas rahvusvahelise kliimapoliitika pöördepunkti, võttes vastu ajaloolise deklaratsiooni fossiilkütuste ja kolmekordse ülemaailmse taastumisvõimsuse järk -järgult. See tuli vastu 2023. aasta taustal, mis oli rekordiliselt soojem aasta, temperatuur oli 1,48 kraadi üle 1850–1900. Globaalsed heitkogused on jõudnud uute kõrgusteni ja teadusprognoosid viitavad sellele, et lähiaastatel võib ületada 1,5 -kraadise piiri. Need tulemused illustreerivad COP28 ajal poliitilises varudes (ülemaailmses varu) tuvastatud tohutut vajadust.

Globaalsete varude soovituste kohaselt tuleb ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähendada 43 protsenti võrreldes 2019. aastaga. Lisaks esitas COP28 lõppdokument ka poliitilisi soovitusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks, mis rõhutavad taastuvenergia ja energiatõhususe olulisust. Ambitsioonikate eesmärkide esindamiseks on vaja energiatõhususe parandamise määra kahekordistamist.

Tulevikuväljavaated ja rahalised tingimused

COP28 võttis vastu ka meetmeid haavatavatele arengumaadele rahalise toetuse pakkumiseks, sealhulgas enam kui 700 miljoni dollari suuruse kahju- ja kahjufondi kokkulepe ning üle 12,8 miljardi dollari suuruse rohelise kliimafondi kohustused. Praegused rahalised ressursid ei ole siiski piisavad, et saavutada maailmamajanduse põhjalik muutmine säästva energiapoliitika poole. Suur osa nõutavast kapitalist tuleb saada, suunates olemasolevad finantsvoolud ja mobiliseerides erakapitali.

Ember rõhutab, et valitsuse eesmärgid on üliolulised nii kliimakaitse kui ka elektrivõrgu kavandamise ja puhaste tehnoloogiate investeeringute jaoks. COP28 tulemused ja uusim analüüs rõhutavad kõigi riikide kiireloomulisust kiiresti, et tagada kliimaneutraalne elektrivarustus. Kui poliitilisi ambitsioone ei tõstata, võib ambitsioonikas 1,5 -kraadine eesmärk olla tõsine risk.

Lisateavet taastuvenergia ja kliimakaitse tulevaste väljakutsete ja edusammude kohta vaadake Ökonews, Energiewende ja globaalne 2000.