Oht! Nii tunnete ära petturlikud Deepfake'i investeeringud!

Oht! Nii tunnete ära petturlikud Deepfake'i investeeringud!

Viimase paari kuu jooksul on arvukad pettuste katsed aktsepteerinud murettekitavaid proportsioone, sealhulgas väljamõeldud investeerimisvõimalusi, millel on ebareaalsed lubadused. Eriti keeruline pettusekatse, mis lubab väidetava garanteeritud sissetulekuga 20 000 eurot, on ringluses. Oluline on märkida, et isegi finantsturu järelevalve võltsitud litsentsid, samuti väidetav kooskõlastamine rahandusministeeriumi ja Austria riigipangaga (OENB). Rahandusministeerium ise on kutsunud ja rõhutanud, et ei IT ega sellised silmapaistvad institutsioonid nagu föderaalne president Alexander van der Bellen reklaamivad kahtlasi projekte. Lisaks paluvad võimud kodanikel mitte avaldada isikuandmeid, näiteks paroole või krediitkaarditeavet, kuna see on privaatse teabe saamiseks petlik taktika.

Sügava võltstehnoloogia kasutamisel mängib petturite metoodika olulist rolli. Sügavad võltsingud on kunstlikult genereeritud pilt, heli- või videosalvestused, mis on manipuleeritud nii, et need tunduvad petlikult reaalsed. Petturid kasutavad seda tehnoloogiat valeandmete levitamiseks või potentsiaalsete ohvrite usalduse saamiseks. Rahandusminister Markus Marterbauer (SPÖ) rõhutab vajadust tunnustada petlikke tegevusi õigel ajal ja tegutseda vastavalt. Tema kolleeg, rahandussekretär Barbara Eibinger-Miedl (ÖVP) hoiatab ka võltsitud veebisaitide riskide eest, mis meelitavad kasumi ebareaalset lubadust.

Pettuste katsed muutuses

Pettusekatsete suurenemine mõjutab nüüd ka otsest mõju finantsasutustele. Signicat'i uuringu "AI-drive identiteedi vastase võitlus" uuringu kohaselt on Deepfake'i pettuste katste arv viimase kolme aasta jooksul suurenenud märkimisväärselt 2,137 %. Seda tõestavad ka üle 1200 intervjueeritud rahanduse ja maksesektori otsustaja avaldused. See suurenenud arv muudab Deepfake'i tehnoloogia üheks kolmest kõige tavalisemast identiteedipettusest Euroopa finantssektoris.

Finantssektori kõige tavalisemad pettuse tüübid on kontode ülevõtmine, millele järgneb kaardimaksepettused ja andmepüük. Sügavate võltsingute kasutamist võib nüüd leida 42,5 % -l kõigist testitud pettuste katsetest, samas kui kolm aastat tagasi oli see proportsioon vaid 0,1 %. See areng näitab, et petturid kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks üha rafineeritumaid tehnoloogiaid ning pöörduvad eriti nooremate inimeste poole sotsiaalmeedias ja muudes platvormides.

Kiireloomuline vajadus tegutseda

Kiireloomulisus sobivate turvameetmete rakendamiseks on üha selgem. Signicat'i aruanne kutsub finantsasutusi üles oma küberturvalisuse strateegiad ümber mõtlema ja arendama täiustatud identifitseerimissüsteeme, mis ühendavad AI ja biomeetriat. Nendele väljakutsetele vaatamata on praegu selliseid AI-põhiseid vahendeid pettuste ennetamiseks kasutusele võtnud vaid 22 % finantsasutustest. Tänapäeva maailmas on oluline, et ettevõtted kontrollivad ja kohandaksid oma turvastandardeid pidevalt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et finantssektori digiteerimine toob palju eeliseid, kuid sisaldab samal ajal ka uusi ohte. Deepfake -tehnoloogia ja rafineeritud pettuse lähenemisviiside kombinatsioon nõuab nii asutuste kui ka tarbijate suurenenud valvsust ja õigeaegseid meetmeid.