Viini osariigi parlament: 26. juunil 2025 toimuva istungi olulisemad teemad!

Viini osariigi parlament: 26. juunil 2025 toimuva istungi olulisemad teemad!

Neljapäeval, 26. juunil 2025 toimub Viini osariigi parlamendi teine ​​istung kell 9.00 osariigi parlamendi ja linnavolikogu istungite saalis. Sessioonil käsitletakse erinevaid päevakajalisi teemasid, sealhulgas vastuolulise Heumarkt Neu projekti keskkonnamõju hindamise protsess, föderaalfondide eraldamine täiendavatele Saksa õpetajatele Viini koolides ning meetmed koolide ja lasteaedade tulistamise vastu. Päevakorras on ka Viini andmekeskuste panus kliimaeesmärkide saavutamisse ja otsedemokraatia laiendamisse ringkondade uuringute ja siduvate ringkondade hääletuste kaudu. Selle teabe esitas Viini linn ja see on osa koosoleku igakülgsest kajastusest.

Pärast infotundi toimub jooksev tund, kus ÖVP paneb arutlusele teema: “Õppeaasta lõppeb nii, nagu algas: kaos ametikohtade täitmisel, saksa keele toetuseks raha ei õnnestunud hankida jne – SPÖ & Neos lasevad kooli juhtkonnal, õpetajatel ja õpilastel alt vedada!”. Koosolekuga kaasneb otseülekanne veebisaidil wien.gv.at, kus on saadaval ka tulevased uuendused ja teave koosoleku kohta.

Keskkonnamõju hindamine ja põllumajandusplaneerimine

Keskseks teemaks kohtumise kontekstis on keskkonnamõju hindamine, mis samuti arutelusse kaasatakse. Määruste kohaselt peavad uued süsteemid heakskiidu saamiseks vastama teatud künnistele. Uute munakanade ja kalkunite künnis on 48 000. Olemasolevaid süsteeme see määrus ei mõjuta. See teave pärineb keskkonnamõju hindamise suunistest, millel on põllumajandusstrateegias oluline roll.

Kui leidub kaitset väärivaid alasid, kehtivad rangemad piirmäärad. Näiteks munakanade puhul läheb arvesse vaid 40 000 kohta. Sellised eeskirjad on piirkonna ökoloogilise jalajälje minimeerimiseks ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks üliolulised.

Praegused kliimaeesmärgid ja väljakutsed

Viini osariigi parlamendis toimuvad arutelud Austria kliimapoliitika üle käimasolevate arutelude taustal. Aruanne kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta aastani 2050 tõstatas mõned pakilised küsimused. Viimase uuringu kohaselt on Austria heitkoguseid alates 2005. aastast vähendatud 13%, kuid kardetakse ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamise märkimisväärset ebaõnnestumist. Greenpeace on valitsust kritiseerinud, kuna ambitsioonikad kliimaeesmärgid ei saavutata enne 2050. aastat, mis kujutab endast lubamatut viivitust.

Valitsus on seadnud eesmärgiks muutuda 2040. aastaks kliimaneutraalseks ja seeläbi saavutada netoheide null. Selle teevad aga keerulisemaks sisekonfliktid valitsusparteide, ÖVP ja roheliste vahel. Kriitikud, sealhulgas SPÖ ja NEOS, nõuavad taastuvsoojuse seaduse kiiret vastuvõtmist, et kaotada olemasolevad lüngad kliimakaitses.