Iisrael ähvardab Iraani pea tapmisega - võimalikud tagajärjed

Veröffentlicht:

Von:

Israel droht mit der Tötung des iranischen Oberhaupts Khamenei. Was könnte das für Iran und die Region bedeuten? Analysen zu möglichen Konfliktszenarien und den Folgen eines Regimewechsels.
Iisrael ähvardab tappa Iraani Khamenei juhi. Mida see võiks tähendada Iraani ja piirkonna jaoks? Analüüsib võimalikke konfliktistsenaariume ja režiimi muutumise tagajärgi. (Symbolbild/DNAT)

Kuigi USA president Donald Trump mõtleb Iraani Iisraeli rünnakuga liitumisele, tekivad üha enam küsimusi, kas selline sekkumine võib põhjustada Teheranis režiimi muutumise. Sellise toodanguga kaasneb oht, et riigi jagatakse ja saadab piirkonna läbi lööklaineid. Eksperdid hoiatavad, et Iraani, mida iseloomustab pikad peibutavad separatistlikud liikumised, et võimu ja iseseisvuse võitlus võib silmitsi seista sisemise killustatuse ja kaosega, kui valitsus langeb.

Iraani pinged ja USA reaktsioonid

Pärast Iisraeli Ayatollah Ali Khamenei tapmise plaani tagasilükkamist selgitas Trump sel nädalal, et Ülemjuhi irans on "lihtne eesmärk".

"Me teame täpselt, kus SO -nimeline" tippjuht "varjab," kirjutas Trump teisipäeval Truth Sociali panuses. "Ta on lihtne eesmärk, kuid seal turvaline - me ei lülita seda välja (ärge tapage!) Mingil juhul, vähemalt mitte praegu."

režiimi muutumise riskid

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ei välistanud ka Khamenei ja väljendas, et tippjuhi surm "ei eskaleeri konflikti, vaid lõpeb". Kaitseminister Israel Katz ütles neljapäeval, et Khamenei ei tohiks "jätkata" pärast seda, kui Iraani rakett oli Iisraelis haiglaga kohtunud.

Iraan on rahvas, kus on üle 90 miljoni inimese ja tal on üks vanimaid pidevaid kultuure maailmas. Hoolimata mitmekesisest etniliste ja usurühmade elanikkonnast, kes on erinevatel aegadel autonoomiat taotlenud, on Islamivabariik hoidnud oma piire suuresti stabiilsena umbes 100 aastat.

Iisraeli ja USA ametnike kommentaarid on käivitanud spekulatsiooni selle kohta, milline võiks Iraan välja näha, kui Khameni tapetakse. Eksperdid hoiatavad, et riik võib silmitsi seista paljude stsenaariumidega, sealhulgas prahi või isegi kodusõjaga.

režiimi muutumise tagajärjed

86-aastane vaimulik on Iraani valitsenud enam kui 35 aastat kõrgeima autoriteedi ja tulnud võimule kümmekond aastat pärast islami revolutsiooni 1979. aastal, mis langes Ameerika Ühendriikide toetatava monarhi. Aastate jooksul on ta konsolideerinud võimu ja valitsenud rangete islami õigusaktide alusel kõva käega. Ta on depressioonis protestide laine, mis nõudis sotsiaalseid vabadusi ja laiendanud Iraani ulatust kaugelt üle selle piiridest esindavate miilitsate võrgustiku abil.

Kas Khamenei sureb ja kes võiks selle asendada, on ebakindel. Tippjuhend valivad kogu eluks 88 liiget ja see ei anna ametlikku järeltulijat. On ebaselge, kes Khamenei järgneb, kuid see protsess võib meelitada separatistide rühmitusi, kes on Islamivabariigile kaua meeldinud.

Iisrael on Iraani sõjaväes juba mitu võtmeisikut tapnud ja ekspertide sõnul on režiim nüüd kõige nõrgem. Washingtonis asuva Quincy Instituudi asepresident Trita Parsi ütles, et režiimi muutmine nõuaks, et Iisraelil või Ameerika Ühendriikidel oleks Khameni asemele ja vägede riiki saatmiseks isik.

Reza pahlavi

roll

Israel, mida Iisrael tõenäoliselt eelistaks, on see, et Ameerika Ühendriikides depressioonis depressioonis depresseeriti 1979. aastal depressioonis depressioonis asuva Iraani monarhi poeg Reza Pahlavi. Pahlavi on toetanud Iisraeli meetmeid, mis kiitsid teda mõnes Iraani diasporaas, aga ka paljudest teistest. "Varsti Teheranis," postitas reedel Iisraeli diasporaa asjade minister Amichai Chikli ja avaldas pildi, mille kohta ta kätt naeratab naeratava pahlaviga. Pahlavi ütles BBC Newsile, et Iisraeli konflikt Iraaniga oli võimalus Iraani režiimi kukutada.

stabiilsus ja kaose risk

Kui tippjuhend tapetakse ja Guardian Council lükkab edasi järeltulija ametisse nimetamise, võib ebastabiilsuse oht suureneda, hoiatavad eksperdid. Khameneise tapmise võimalik tagajärg võib olla režiimi täielik kokkuvarisemine. Parsi tõi välja: "Režiimi kokkuvarisemine tähendab riigi alla toomist ja järgneva kaose omamist."

Kui Iraani režiim langeb, võiksid järgida mitmed stsenaariumid, mis poleks USA ega naaberriikide eeliseks. Teherani ülikooli rahvusvaheliste suhete erakorraline professor Hamed Mousavi hoiatas, et sõjalised sekkumised viivad "harva demokratiseerimiseni". "Vaadake Iraagi ja Afganistani näidet ... Mõlemad riigid on olnud aastaid ebastabiilsed," ütles Mousavi ja lisas, et Iraan oli "veelgi keerulisem" kui need riigid.

mõju Iraani etnilistele rühmadele

Iraanis on mitmekesine elanikkond, sealhulgas Perser, Aserbaidžaanid, araablased, Baloch ja kurdid. Khamenise aastakümnete kestnud reegli kohaselt on Islamivabariik püüdnud suures osas kontrollida tsiviil- ja etnilisi rahutusi, hoolimata mõned rühmitused on kogenud kuritarvitamist. Nagu Amnesty International teatas eelmisel aastal, diskrimineeriti vähemusi hariduse, tööhõive, piisava elamispinna ja poliitiliste kontorite juurde.

Aserbaidžaanlased moodustavad umbes 16 % kogu Iraani elanikkonnast ja on osa Islamivabariigi suurimast ja kõige paremini integreeritud vähemusest, kuid on sellest hoolimata kogenud ebavõrdsust. Araablasi, kelle arv on kuni 4 miljonit inimest, mõjutas ka aastate jooksul tõrjutus. Balochi keelt rääkiva hõimurühm Baloch moodustab Iraani elanikkonnast peaaegu 5 miljonit. Valdavalt sunniitide rühm ulatub naabruses asuvale Pakistanile ja Afganistanile, mis sisaldab võimalust, et separatistlikud konfliktid levivad üle piiri.

Veel üks etniline rühm on kurdid, mis moodustavad umbes 10 % Iraani elanikkonnast ja asuvad peamiselt Iraagi ja Türkiye piirides. Nagu amnestia teatas, puutuvad nad kokku sügavalt juurdunud diskrimineerimisega. Iraanis oleks kurdide mäss ka naabrite Iraagi ja Türkiye jaoks suur mure, millel mõlemal on iseseisvuse tagaajamisel suured kurdi vähemused. Kui Iraani režiim langeb, "kommenteeris Parsi ja hoiatas riigi eest, kus riigi jäänuseid hõõrutakse separatistide vastu võitluses, et see on Iisraellaste ja võib -olla ka Ameerika Ühendriikide etniliste separatistide rühmituste toetusel.

FATEMEH Haghighatjoo, demokraatia vägivallatu algatuse tegevdirektor ja praeguse režiimi tagasi lükkanud Iraani parlamendiliikmed, avaldas hirmu, et Iraan võib libiseda kodanike konflikti, kui praegune reegel langeb. "Ma tahan end sellest režiimist vabastada. Olen opositsioon," ütles naine intervjuus CNN -iga. "Minu suurim mure on ... ma näen kodusõja märke."