Iisrael ähvardab Iraani oma juhi tapmisega – võimalikud tagajärjed

Iisrael ähvardab Iraani oma juhi tapmisega – võimalikud tagajärjed

Sel ajal, kui USA president Donald Trump kaalub ühinemist Iisraeli rünnakuga Iraani vastu, kasvavad küsimused, kas selline sekkumine võib viia režiimivahetuseni Teheranis. Selline tulemus võib riigi lõhestada ja piirkonnast läbi lüüa. Eksperdid hoiatavad, et Iraani, mida iseloomustavad kaua kestnud võimu ja iseseisvuse eest võitlevad separatistlikud liikumised, võib valitsuse kukumisel tekkida sisemine killustatus ja kaos.

Pinged Iraanis ja USA reaktsioonid

Pärast teateid tema tagasilükkamisest Iisraeli plaanile tappa ajatolla Ali Khamenei ütles Trump sel nädalal, et Iraani kõrgeim juht on "lihtne sihtmärk".

"Me teame täpselt, kus niinimetatud "kõrgeim juht" end peidab," kirjutas Trump teisipäeval Truth Social'i postituses. "Ta on lihtne sihtmärk, aga seal turvaline – me ei saa teda kuidagi välja viia (mitte tappa!), vähemalt mitte praegu."

Riigikorra muutumise ohud

Ka Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ei välistanud Khamenei sihikule võtmist, öeldes, et kõrgeima juhi surm "ei eskaleeri konflikti, vaid lõpetab selle". Kaitseminister Israel Katz ütles neljapäeval, et Khamenei ei peaks "olema jääma" pärast seda, kui Iraani rakett tabas Iisraeli haiglat.

Iraan on üle 90 miljoni elanikuga rahvas ja sellel on üks vanimaid pidevaid kultuure maailmas. Vaatamata erinevatel aegadel autonoomiat taotlenud etniliste ja religioossete rühmade mitmekesisele elanikkonnale, on Islamivabariik oma piire suures osas stabiilsena hoidnud umbes 100 aastat.

Iisraeli ja USA ametnike kommentaarid on tekitanud spekulatsioone selle üle, milline võiks välja näha Iraan, kui Khamenei tapetakse. Eksperdid hoiatavad, et riik võib silmitsi seista mitmesuguste stsenaariumidega, sealhulgas vihmasaju või isegi kodusõjaga.

Riigikorra muutuse tagajärjed

86-aastane vaimulik on juhtinud Iraani kõrgeima võimuna üle 35 aasta, tulles võimule kümme aastat pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni, mis kukutas USA toetatud monarhi. Aastate jooksul on ta tugevdanud võimu ja valitsenud raske käega rangete islamiseaduste järgi. Ta on purustanud laine teise järel sotsiaalseid vabadusi nõudvaid protestilaine ja laiendanud Iraani haaret volitatud relvarühmituste võrgustiku kaudu kaugele kaugemale selle piiridest.

Ei ole kindel, kas Khamenei sureb ja kes võiks teda asendada. Kõrgeima juhi valib eluks ajaks 88-liikmeline ekspertide assamblee ja ta ei nimeta ametlikku järglast. On ebaselge, kes võiks Khamenei järglaseks saada, kuid see protsess võib meelitada ligi separatistlikke rühmitusi, kes on pikka aega kandnud antipaatiat Islamivabariigi vastu.

Iisrael on juba tapnud mitu Iraani sõjaväe võtmeisikut ja ekspertide sõnul on režiim praegu kõige nõrgem. Washingtonis asuva Quincy Instituudi asepresident Trita Parsi ütles, et režiimimuutus eeldab, et Iisrael või USA peavad mõtlema inimesele, kes asendaks Khamenei ja saadaks riiki väed.

Reza Pahlavi roll

Tõenäoliselt eelistaks Iisrael 1979. aastal troonilt kukutatud Iraani monarhi USA-s elavat poega Reza Pahlavit. Pahlavi on toetanud Iisraeli tegevust, pälvides talle Iraani diasporaa esindajate kiitust, aga ka paljudelt teistelt süüdistusi reetmises. "Varsti Teheranis," postitas Iisraeli diasporaa asjade minister Amichai Chikli reedel X-le, jagades pilti endast naeratava Pahlaviga kätlemas. Pahlavi ütles BBC Newsile, et Iisraeli konflikt Iraaniga on võimalus Iraani režiim kukutada.

Stabiilsus ja kaose oht

Kui kõrgeim juht tapetakse ja eestkostenõukogu viivitab järglase nimetamisega, võib ebastabiilsuse oht suureneda, hoiatavad eksperdid. Khamenei tapmise võimalik tagajärg võib olla režiimi täielik kokkuvarisemine. Parsi märkis: "Režiimi kokkuvarisemine tähendab riigi kukutamist ja sellele järgnenud kaosel avanemist."

Kui Iraani režiim kukub, võib järgneda mitu stsenaariumi, mis ei oleks USA-le ega naaberriikidele kasuks. Teherani ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Hamed Mousavi hoiatas, et sõjalised sekkumised "viivad harva demokratiseerumiseni". "Vaadake Iraagi ja Afganistani näidet... Mõlemad riigid on olnud aastaid ebastabiilsed," ütles Mousavi ja lisas, et Iraan on "veel keerulisem" kui need riigid.

Mõju Iraani etnilistele rühmadele

Iraanis on mitmekesine elanikkond, sealhulgas pärslased, aserbaidžaanlased, araablased, belud ja kurdid. Khamenei aastakümneid kestnud valitsemise ajal on Islamivabariik suures osas püüdnud ohjeldada tsiviil- ja etnilisi rahutusi, hoolimata väärkohtlemistest, mida mõned rühmitused on kannatanud. Amnesty International teatas eelmisel aastal, et vähemused seisid silmitsi diskrimineerimisega seoses juurdepääsul haridusele, tööle, piisavale eluasemele ja poliitilisele ametikohale.

Aserbaidžaanlased moodustavad umbes 16% Iraani kogurahvastikust ning on Islamivabariigi suurim ja integreerituim vähemus, kuid on sellest hoolimata kogenud ebavõrdsust. Araablased, kelle arv on kuni 4 miljonit inimest, on samuti aastate jooksul silmitsi seisnud marginaliseerumisega. Belutšid, beludši keelt kõnelevad hõimud, moodustavad ligi 5 miljonit Iraani elanikkonnast. Peamiselt sunniitidest koosnev rühmitus ulatub naaberriikidesse Pakistani ja Afganistani, suurendades võimalust, et separatistlikud konfliktid võivad levida üle piiride.

Teine etniline rühm on kurdid, kes moodustavad umbes 10% Iraani elanikkonnast ja elavad peamiselt Iraagi ja Türkiye piiril. Amnesty teatas, et nad seisavad silmitsi sügavalt juurdunud diskrimineerimisega. Kurdide mäss Iraanis valmistaks suurt muret ka naabritele Iraagile ja Türkijele, kus mõlemas iseseisvust taotlevad suured kurdi vähemused. Kui Iraani režiim kukub, "oodaks toetust iisraellastelt ja võib-olla ka USA-lt etnilistele separatistlikele rühmitustele," kommenteeris Parsi, hoiatades olukorra eest, kus võitluses separatistidega pühitakse riigi riismed minema.

Vägivallatu demokraatia algatuse tegevdirektor ja Iraani endine seadusandja, kes on praegusele režiimile vastu, Fatemeh Haghighatjoo väljendas kartust, et Iraan võib praeguse reegli kukutamise korral langeda tsiviilkonflikti. "Ma tahan end sellest režiimist vabastada. Olen opositsioon," ütles ta CNN-ile. "Minu suurim mure on... Ma näen kodusõja märke."