Xi ja Putin näitavad Iisraeli-Iraani konfliktis ühtsust, sõnum Trumpile

Xi ja Putin näitavad Iisraeli-Iraani konfliktis ühtsust, sõnum Trumpile

Hiljutises telefonikõnes positsioneerisid Hiina ja Venemaa juhid Xi Jinping ja Vladimir Putin end mõistuse häälekandjatena ja kutsusid üles leevendama konflikti, millesse president Donald Trump on öelnud, et USA võib soovida sekkuda. See dünaamika näitab, kuidas Peking ja Moskva esitlevad end USA vägivalla alternatiivina.

Hiina ja Venemaa positsioneerimine

Kuna Trump peab USA võimalikku sõjalist osalust rünnakus Iraanile, näevad Peking ja Moskva võimalust positsioneerida end USA võimu vastasena. Putin ja Xi kritiseerisid oma vestluses teravalt Iisraeli tegevust ning kirjeldasid seda ÜRO põhikirja ja teiste rahvusvaheliste õigusnormide rikkumisena. Suureks probleemiks jääb aga see, et Venemaa ise rikub seadust rahvusvaheliselt, nagu näitas Ukraina konflikt.

Hiina ohjeldamise poliitika

Xi Jinpingi kommentaarid üleskutsele olid mõõdetud, ilma Iisraeli otseselt hukka mõistmata, vastandina tema välisministri lähenemisele vestluses Iraani välisministriga. Selle asemel kutsus Hiina liider kõiki konflikti osapooli, eriti Iisraeli, viivitamatult sõlmima relvarahu, et vältida edasist eskaleerumist ja piirkondlikke tagajärgi.

USA roll Lähis-Idas

Hiina on pikka aega kritiseerinud Ühendriike kui Lähis-Ida ebastabiilsuse ja pingete allikat. Mõned Hiina teadlased kasutavad selle seisukoha toetamiseks praegust Iraani kriisi. Shanghai rahvusvaheliste uuringute ülikooli Lähis-Ida ekspert Liu Zhongmin ütles, et Trumpi teise ametiaja jooksul tekkinud ebakindlus aitas kaasa praegusele eskalatsioonile. Ta väitis, et Trump on tõsiselt õõnestanud USA Lähis-Ida poliitika autoriteeti ja usaldusväärsust.

Uus sõjaline sekkumine?

Mõned Hiina kommentaatorid on märkinud, et Trump on USA-d süvenemas uude nn igavesse sõtta Lähis-Idas. Vaatamata sellele, et ta keskendus esialgu Hiina piiramisele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, seisab ta endiselt silmitsi konfliktidega Ukrainas ja Gazas.

Hiina huvid Iraanis

Peking ei ole huvitatud ulatuslikust sõjast Iraani vastu, sest see võib režiimi ohtu seada. Iraanist on ajatolla Ali Khamenei juhtimisel saanud Lähis-Ida suur jõud, mis mängib üliolulist rolli vastukaaluna USA domineerimisele. Hiina töötab ka selle nimel, et laiendada oma diplomaatilisi ja majandussidemeid piirkonnaga.

Hiina diplomaatiline strateegia

Hiina on Iraani varem tugevalt toetanud, eelkõige järjekindla naftaimpordi ja oma positsiooni kaudu ÜRO Julgeolekunõukogus. Samuti on kaks riiki loonud strateegilised sidemed, viies läbi ühiseid mereväeõppusi Venemaaga ning võttes Iraani vastu Shanghai koostööorganisatsiooni ja BRICS-i, et vaidlustada USA juhitud maailmakord.

Hiina vahendusnõuded

Sarnaselt Venemaaga on ka Hiina end Iisraeli-Iraani konfliktis potentsiaalse vahendajana pakkunud ning soovib end esitleda rahuvahendajana. Xi tegi oma telefonikõne ajal Putiniga pingete maandamiseks neli ettepanekut, sealhulgas Iraani tuumaprobleemi rahumeelne lahendus ja tsiviilelanike kaitsmine. Hiina välisminister Wang Yi pidas sel nädalal mitmeid kõnelusi oma kolleegidega Iraanis, Iisraelis, Egiptuses ja Omaanis.

Ebakindlus Hiina mõju suhtes

Kuigi Hiina pakub end vahendajaks, jääb ebaselgeks, milliseid konkreetseid samme ta konflikti lahendamiseks tegelikult ette võtta saab. Seda väljakutset süvendab Hiina kogemuste puudumine pikaleveninud konfliktide lahendamisel poliitiliselt lõhestatud piirkonnas.

Hiina jaoks strateegiline hetk

Ajal, mil USA ülemaailmne juhtroll on üha enam kahtluse alla seatud, võib Hiina kujutamine Iraani konfliktis vaoshoituse häälekandjana juba sümboolselt edu saavutada. Vaatamata selliste konfliktide lahendamise väljakutsetele võib selline positsioneerimine Pekingile pikaajalist kasu tuua.