Usha Vance Gröönimaal: vastuoluline visiit tekitab muret ja proteste

Usha Vance Gröönimaal: vastuoluline visiit tekitab muret ja proteste

USA asepresidendi abikaasa Usha Vance’i visiit Gröönimaale tekitab märkimisväärset poleemikat. Valju vienna.at Reis on kutsega, kuid see jääb ebaselgeks, kuna president Donald Trump ei öelnud konkreetselt, kes kutse väljastas. Trump tõrjus intervjuus muret võimaliku provokatsiooni pärast ja nimetas visiiti sõpruse märgiks. Ta rõhutas, et gröönlased igatsevad toetust.

Gröönlased ise on aga visiidi suhtes skeptilised. Gröönimaa valitsusjuht Múte B. Egede andis mõista, et USA delegatsiooni ja Gröönimaa valitsuse kohtumist ei toimu. Facebookis väljendas Egede muret USA kohtlemise pärast Gröönimaa suhtes ning teatas, et visiiti ei saa pidada puhtalt privaatseks. Trump on korduvalt väljendanud huvi Gröönimaa kontrollimise vastu ja ähvardanud võimaliku annekteerimisega, nagu kirjutas artikkel zeit.de teatatakse.

Reisiplaanid ja saated

Usha Vance'iga liituvad Trumpi riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ja energiaminister Chris Wright. Teie reis kestab neljapäevast laupäevani ja sisaldab ajalooliste paikade külastust ja osalemist traditsioonilisel koerarakendivõistlusel Sisimiutis. Sel perioodil külastatakse ka sõjaväebaasi, mis ilmestab taaskord USA strateegilisi huve Gröönimaal.

Taani peaminister Mette Frederiksen väljendas sellega seoses muret. Ta rõhutas, et Gröönimaa kodanikel on õigus enesemääramisele ja sõltumatusele, näiteks outlook.ch teatatud. Edaspidi reageerib sealne valitsus USA tegevusele kooskõlastatult Gröönimaa valitsusega.

Geopoliitiline taust

Gröönimaa oma märkimisväärsete toorainemaardlate ja strateegilise positsiooniga on USA huviorbiidis olnud aastakümneid. Sõjaväebaasid, nagu Thule lennubaas, on nende suhete pärand, kusjuures Gröönimaa mängis Teise maailmasõja ajal olulist rolli vahepeatusena. Thule lennubaas on endiselt oluline USA kaitsestrateegia ja rakettide varajase hoiatamise süsteemide jaoks. Kliimamuutused avavad ka uusi kaubateid ja suurendavad geopoliitilist konkurentsi, mis muudab olukorra Arktikas veelgi keerulisemaks.

Gröönimaal on alates 2009. aastast laiendatud omavalitsus ja ta kontrollib oma maavarasid. See tuleb kontekstis, kus Taani ja USA peavad jätkama tihedat koostööd, et leida tasakaal koostöö ja geopoliitilise piiritlemise vahel. Arvestades hiljutisi küsitlusi, mis näitasid, et enamus pooldab gröönlaste võimalikku iseseisvust, muutub arutelu Gröönimaa tuleviku ja USA seisukoha üle selles küsimuses üha plahvatuslikumaks.