Jahutav kohtuotsus: ema ja isa mõisteti süüdi raskes lapse väärkohtlemises!

Jahutav kohtuotsus: ema ja isa mõisteti süüdi raskes lapse väärkohtlemises!

Šokeerivas laste väärkohtlemise juhtumis mõisteti 25-aastane Süüriast pärit isa alaealiste piinamises või hooletusse jätmises süüdistuses õigeks. See juhtus Bruggi ringkonnakohtus, kus üksikkohtunik otsustas, et isa jämedat kohustuste rikkumist ei leia. Sellest tulenevalt peetakse juhtumit endiselt ametlikult mitte siduvaks 5 min.at teatatud.

Kuid kõigest 21-aastane ema peeti vastutavaks oma imiku raskete vigastuste eest. Teda süüdistati 2023. aasta suvel mõne nädala vanusele beebile tõsise kahju tekitamises teda jämedalt puudutades ja raputades. Beebil tekkisid ajuverejooksud, mitmekordsed roidemurrud, võrkkesta hemorraagiad ning säärte üla- ja alaosa luumurrud. Lapse kehal olid ka verised kahjustused. Ajavahemikus 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini järgnesid ema edasised rünnakud, mistõttu kohtunikud uurisid tema vastutust.

Rasked süüdimõistvad kohtuotsused ja õiguslikud tagajärjed

Esialgu tõsistest süüdistustest pääsenud isa ei suutnud lõpuks kohtus omale seista. Sellegipoolest süüdistati teda süüdistatavas tegevuses. Sellegipoolest ilmnes puudulik pilt lapse heaoluga seotud tegelikest asjaoludest. Kohtu hinnangul kirjeldati 25-aastast lihtsalt ülekoormatuna, mis viis tema õigeksmõistmiseni, samas kui ema sai hoolsuskohustuse rikkumise eest 12-kuulise tingimisi karistuse. SRF teatab, et tõsisematel süüdistustel isa vastu, mis viitasid tahtlikule tapmiskatsele ja raskele kehavigastuse tekitamisele, on teatud paralleele ka teiste juhtumitega.

Eriti traagiline juhtum on lugu ühest teisest isast, kes tekitas 2022. aasta oktoobris ka omaenda lapsele raskeid vigastusi. Talle mõisteti kaksteist aastat vangistust, tõestati, et ta on beebit väärkohelnud alates kolmandast elunädalast ja tekitanud talle püsiva ajukahjustuse. See tõi lapsele kaasa eluaegseid terviseprobleeme. Mõlema juhtumi avaldused ja õiguslik klassifikatsioon näitavad, kui keerulised ja traagilised sellised olukorrad on.

Sissevaade ametiasutuste vastutusesse

Nende juhtumite tragöödia avab täiendava diskursuse võimude rolli üle laste kaitsmisel. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuses tuletati meelde artikli 8 tähtsust, mis käsitleb õigust perekonnaelu austamisele. Teisel juhul kritiseeriti võimude puudulikku hoolitsust laste kaitsmisel sarnase stsenaariumi korral. Arhiiv rõhutab, et selline tähelepanuta jätmine võib lõppkokkuvõttes põhjustada mõjutatud lastele emotsionaalset ja füüsilist kahju.

Kohtulahendid nii vanemate kui ka nende asjaolude jooksvate kohustuslike hindamiste kohta on endiselt küsitavad ja nõuavad kriitilist uurimist. Kõige haavatavamate – antud juhul laste – kaitsmine peab olema prioriteet, et vältida selliseid korduvaid tragöödiaid tulevikus.