Rootsi laskur elas eraldatult vaikses kortermajas

Rootsi laskur elas eraldatult vaikses kortermajas

Örebro, Rootsi – purunenud klaas ja politseilindiga blokeeritud mõlkis uks tähistavad sissepääsu korterisse, kus kahtlustatav toimepanija Halvim massitulistamine Rootsis elanud.

Kahtlustatav: Rickard Andersson

Rootsi ringhääling ja mitmed meediaväljaanded, sealhulgas Reuters, tuvastasid politseiallikate põhjal 35-aastase Rickard Anderssoni kui mees ühes. Täiskasvanute koolituskeskus avas Örebros tule, tappes 10 inimest ja tema enda.

Uurimise seis

Küsimusele, kas politsei leidis Anderssoni sugulased, vastas juhtivuurija Anna Bergqvist CNN-ile: "Meil pole veel isikut tõendavat dokumenti. Läheb paar tundi või päeva, enne kui see õnnestub, kuid loomulikult oleme tema sugulastega rääkinud."

Politsei teatel ei olnud kurjategija teada, tal ei olnud jõugusidemeid ja ta ei tegutsenud ideoloogilistel motiividel.

Naabrite lähedus ja šokk

PJ Samuelsson, kes elab Anderssoni naabruses eelmise aasta maist, teatas, et pole oma naabrit kunagi näinud ega isegi kuulnud. "Olin šokiseisundis, kui tulin teisipäeval koju ja leidsin oma vaikse kortermaja, mida ümbritses tugevalt relvastatud politsei," ütles Samuelsson intervjuus. Ta rõhutas, et ei teadnud Anderssonist "üldse mitte midagi" ja on näinud ainult tema nime uksel. See on "väga ebatavaline", kuna ta tervitab oma teisi naabreid iga päev.

Teine naaber, kes samuti CNN-iga rääkis, ütles, et pole kunagi Anderssoni näinud, kuigi käis sageli hoonest sisse ja välja. Ta pidas imelikuks, et ta teda kunagi ei näinud.

Teave Anderssoni kohta

Anderssoni nimi ja sotsiaalkindlustuse number ühtisid sama aadressiga, mis on registreeritud Rootsi maksuametis. Agentuuri andmetel ei olnud Andersson registreerinud alates 2015. aastast ühtegi "töötulu".

Üksikasjad juhtunu kohta

Bergqvist selgitas pressikonverentsil, et kurjategija leiti koolist ja ta polnud varem teada. "Tal oli relvaluba nelja relva jaoks ja kõik neli relva konfiskeeriti. Kolm neist relvadest olid tema kõrval, kui politsei teda hoones turvas," lisas ta.

On andmeid, et ta on kuidagi kooliga seotud, võib-olla varem seal õppinud. "Kuid me peame seda täiendavalt uurima, et seda täielikult kinnitada," lisas ta. Veresauna 10 ohvrit olid "erinevast rahvusest, vanusest ja soost" ning motiivi pole veel kinnitatud.

Lein ja kaastunne

Kolmapäeva õhtul oli õhus kurbust ja õudust, kui küünlavalgel jumalateenistusele kogunes pidev leinajate rivi. See toimus elava liiklusega tänaval, väikese elamurajooni kõrval ja kooli vastas, kus üritused toimusid. Rahva hulgas oli kümmekond tuletõrjujat, kes seisid vaikides, langetatud pead.

"Nad tulid siia, et õppida mitte surema," ütles Jenny Samuelsson, kelle tütremees tulistamises suri. Ta sai oma pere kaotusest teada alles päev pärast intsidenti. Camille tahtis õeks saada. "Sa olid siin selleks, et aidata teistel õppida. Mul pole sõnu," ütles ta, püüdes end rahulikult hoida. "Ma ei oska seletada auku oma südames. Ja miks? Vastust pole, mis küsimuse ma siis üldse küsida saan?"

kogukonna mure

Külmas ööõhus vilkusid sajad küünlad. Noored ja vanad tulid valgust andma valgete küünaldega, kaasas lilled ja käsitsi kirjutatud märkmed, millega avaldati austust tapetutele. "Oled meie südames, puhka rahus," seisis ühes rootsikeelses kirjas. Veel üks ingliskeelne märkus sisaldas John Donne'i luuletust "No Man Is An Island".

Kaks 17-aastast poissi, kes olid olnud sõbrad põhikoolist saati, seisid vahiõhtul kohtudes käsikäes. Nad rääkisid šokist, mis neid haaras, kui nad olid sündmuste arenedes oma koolides karantiini pandud. Nad tulid oma toetust avaldama.

Kaastunne oli tuntav. Koolitulistamised on Rootsis haruldased ja vägivald on selle Rootsi väikelinna rahu jõhkralt raputanud.