Venemaa rünnak bussile Sumõs: hukkus üheksa, teatab Ukraina

Venemaa rünnak bussile Sumõs: hukkus üheksa, teatab Ukraina

Ukraina kirdeosas hukkus laupäeval bussi vastu toimunud Vene droonirünnakus vähemalt üheksa ja sai vigastada seitse inimest, teatasid Ukraina ametiisikud. See juhtus vaid mõne tunni pärast kahe riigi vahelisi esimesi vahetuid rahukõnelusi kolme aasta jooksul.

Rünnakud jätkusid pärast rahuläbirääkimisi

Kui pooled arutasid võimalikku kohtumist kahe riigi liidrite vahel, relvarahu ja vangide vahetust, siis olulist läbimurret ei toimunud ning Venemaa õhurünnakud on sellest ajast peale jätkunud.

Droonirünnak Bilopillia linnas

Droonirünnak leidis aset laupäeva hommikul Sumy piirkonnas Bilopillia linnas, teatasid kohalikud võimud. Sumy sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Hrihorov teatas, et vigastada sai seitse inimest, kellest kolm on kriitilises seisundis.

Venemaad süüdistatakse tsiviilsihtmärkide ründamises

"See ei ole lihtsalt järjekordne pommitamine – see on küüniline sõjakuritegu," teatas Ukraina riiklik politsei Telegramis. Politsei ja kohalikud võimud teatasid, et Venemaa tabas tsiviilsihtmärki.

Reaktsioonid rünnakule

Moskva pole seni vastanud Ukraina väidetele, et tsiviilbuss sai pihta. Kuid samal ajal teatas Vene uudisteagentuur TASS kaitseministeeriumi avaldusele viidates, et Vene väed kasutasid droone, et rünnata Ukraina varustusladu Sumy piirkonnas.

Vastastikused süüdistused ja tsiviilohvrid

Venemaa ja Ukraina on teineteist süüdistanud tsiviilelanike sihtimises, mida mõlemad pooled eitavad.

Šokeerivad pildid ja edasised kaotused

Ukraina riikliku politsei jagatud pildil on näha tugevalt kannatada saanud kaubikut, mille tagaistme paremal ja ülemisel küljel on suured augud. Aknad ja tuuleklaas olid katki.

Kokku on Venemaa rünnakutes Ukrainas viimase 24 tunni jooksul hukkunud vähemalt 13 ja viga saanud üle 38 inimese, sealhulgas rünnak Sumys. Kaks inimest hukkus Donetski oblastis ning üks hukkus Harkivi ja Hersoni oblastis.

Esimesed rahuläbirääkimised pärast sõja algust

Reedesed kõnelused tähistasid esimest kahe poole vahelist silmast silma kohtumist pärast sõja algusnädalaid. Istanbulis peetud ja Türgi juhitud kohtumisel ei osalenud aga algselt kõneluste pidamise ettepaneku teinud Venemaa president Vladimir Putin, vaid saatis kohale noorema delegatsiooni. Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski jäi eemale, öeldes, et ei kohtu peale Putini ühegi Venemaa ametnikuga.

Venemaa nõudmised ja rahvusvahelised reaktsioonid

Venemaa nõudis kõnelustel Ukrainalt veel Kiievi kontrolli all olevate territooriumide loovutamist. Läbirääkimistega kursis olev allikas ütles CNN-ile, et Ukraina on seda seisukohta pikka aega tagasi lükanud. Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola liidrid nimetasid Venemaa nõudmisi kõnelustel "vastuvõetamatuks".