Pettuse katse Drautal: naine päästis nutika liigutusega!

Pettuse katse Drautal: naine päästis nutika liigutusega!

Murettekitav juhtum juhtus Spittal an der Drau linnaosas 26. oktoobril 2025, kui kaks meest üritasid möödakäijaid raha üle anda. Vastavalt aruandele Klõpsake Kärnteni Politsei sai mitmeid vihjeid meeste peatamise ja sularaha nõudmise kohta. Naine teatas sarnasest juhtumist Möllbrücke politseijaoskonda. Mehed olid andnud käega märku nende peatamiseks.

Seekordsel kohtumisel lubasid kurjategijad taotletud summa 1300 eurot otseülekandega tagastada. Sellest hoolimata võttis naine välja vaid väikese summa ja andis selle üle. Nagu arvata võis, lubatud rahaülekanne siiski teoks ei saanud. Politsei suutis veidi hiljem kaks Rumeenia kodanikku, vanuses 21 ja 23, kinni pidada. Esialgu teatati neist vabadusse sattumisest, kuid lõpuks andis riigiprokuratuur korralduse nad vahistada eesmärgiga väljasaatmine, misjärel viidi mehed üle Villachi politsei arestimajja.

Sügav võltspettus linnaosas

Veel üks murettekitav juhtum leidis aset veebruaris 2024. 82-aastane mees Spittal/Drau rajoonist langes sügava võltspettuse ohvriks, nagu näiteks Politseiuudised teatatud. Mees oli avastanud petukuulutuses väidetavalt paljutõotava investeerimisvormi ja registreerunud tundmatul veebilehel. Ta investeeris esialgu 250 eurot, kuid tegijate nõuandel kasvas tema investeering üle 100 000 euro.

Arvukate muude ülekannete tõttu Austrias, Saksamaal, Šveitsis ja Hispaanias asuvatele kontodele kandsid pettuse ohvrid tohutut kuuekohalist rahalist kahju. Radentheini politseijaoskond alustas kurjategijate leidmiseks juurdlust.

Deepfake-pettuste kasv

82-aastase naise juhtum on osa murettekitavast trendist. Vastavalt aruandele Signicat Viimase kolme aasta jooksul on süvavõltsimistehnoloogiat kasutavate pettuste arv kasvanud muljetavaldavalt 2137%. Finantsasutused peavad selle kasvu tõttu ümber orienteeruma ja oma turvastrateegiad kiiresti ümber mõtlema.

Üle 1200 vastaja finants- ja maksesektorist kinnitas, et süvavõltsitud pettus on praegu Euroopa finantssektoris üks levinumaid identiteedipettusi. Peaaegu 42,5% kõigist avastatud pettuskatsetest tuginevad tehisintellekti tehnoloogiatele, nagu süvavõltsingud. Need kasutavad tehisintellekti realistlike digitaalsete võltsingute loomiseks ja kutsuvad valvsusele mitte ainult ettevõtteid, vaid ka tarbijaid.

Praeguse probleemiga seoses peavad ettevõtted uuendama oma pettuste avastamise süsteeme ning pakkuma töötajatele ja klientidele põhjalikku koolitust. See on ainus viis, kuidas tulevikus tõhusamalt võidelda pettuste, eriti süvavõltsingutega.