Scholzi riskantne usaldusküsimus: suund uutele valimistele või poliitiline draama?

Scholzi riskantne usaldusküsimus: suund uutele valimistele või poliitiline draama?

Tee Bundestagi ennetähtaegsetele valimistele on kujunemas: Saksamaa kantsler Olaf Scholz (SPD) taotles ametlikult usaldushääletust, et oma koalitsiooni ümber paigutada pärast seda, kui FDP rahandusminister Christian Lindner lahkus fooride koalitsioonist. Scholz kavatseb viia usaldusavalduse esmaspäeval, 16. detsembril Bundestagis hääletusele. See tegevus võib vastavalt põhiseaduse artiklile 68 võimaldada tal lükata uued valimised 23. veebruarile, kui tal ei anta parlamendi usaldust. švaabi.

Scholzi väljakutseid pakkuv positsioon

Kantsleri enamuse saavutamiseks vajab Scholz Bundestagi 733 liikme 367 häält. Kui SPD ja selle 207 saadikut soovivad talle usaldust avaldada, siis praegu koalitsiooni jäävate roheliste otsus jääb ebaselgeks. Roheliste erakonna juht Britta Haßelmann teatas esialgu toetusest, kuid võimalik erapooletuks jäämine võib olukorra keerulisemaks muuta. Ka AfD käitumine on intrigeeriv: parlamendiliige on andnud märku, et soovib Scholzi toetada, mis võib suurendada lootusi teistsugusele enamusele bundestag.de teatatud.

Hääletusprotseduur on selgelt reguleeritud: pärast 90-minutilist arutelu toimub nimeline hääletus, mis tähendab, et iga saadiku hääletuskäitumine on selgelt arusaadav. Ajaloolisest vaatenurgast on selliseid usaldusküsimusi alates 1949. aastast olnud vaid viis, kusjuures enamikul juhtudel on usaldus kantslerilt ära võetud. Kui Scholz hääletuse kaotab, soovitab ta liidupresidendile Frank-Walter Steinmeierile Bundestagi laialisaatmist, mis võib viia uute valimisteni 60 päeva jooksul. Need õiguslikud raamtingimused on sätestatud põhiseaduses ning Scholzi varasemate väljaütlemiste kohaselt on praegu oluline küsimus stabiilse enamuse ja tegutsemisvõimeliste valitsuste järele.