Ukraina tervitab USA kõneluste konstruktiivset algust pärast droonirünnakut

Ukraina tervitab USA kõneluste konstruktiivset algust pärast droonirünnakut

JEDDAH, Saudi Araabia (AP) – Ukraina kõrge ametnik ütles, et uus kõnelustevoor Ameerika Ühendriikidega on alanud konstruktiivselt. See on Kiievi jaoks suur kergendus pärast vähem kui kahe nädala eest toimunud erakordset avalikku tüli USA presidendi Donald Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vahel.

Konstruktiivne algus läbirääkimisteks

Zelenski personaliülem Andriy Yermak, kes esindas Ukrainat Jeddas peetud kõnelustel, ütles teisipäeval, et "kohtumine USA meeskonnaga algas väga konstruktiivselt". Ta lisas: "Me töötame selle nimel, et saavutada õiglane ja kestev rahu."

Vestlused USA esindajatega

Ukraina mitte-Zelenski delegatsioon kohtus USA välisministri Marco Rubio ja riikliku julgeoleku nõuniku Mike Waltziga. Mõlemad osalesid eelmisel kuul otsekõnelustel Venemaaga.

Kui kohtumine jõudis neljandasse tundi, nähti Rubiot ja Waltsi Jeddahis Ritz-Carltoni hotelli fuajees, kus toimusid läbirääkimised USA ja Ukraina ametnike vahel. Kui CNN küsis, kuidas kohtumine läks, vastas Waltz: "Me jõuame kohale."

Ohutusgarantiid on fookuses

Rubio ütles enne kohtumist, et USA soovib saada rohkem üksikasju Kiievi positsiooni ja Ukraina võimalike järeleandmiste kohta. Ta lisas, et USA on "valmis kuulama". Yermak keeldus teisipäeval ütlemast, milliseid kompromisse tema riik võiks pakkuda rahuleppe saavutamiseks. Ta rõhutas, et USA julgeolekugarantiid on "väga olulised", et Venemaa ei saaks uuesti agressiivseks muutuda.

Teema Turvagarantiid on üks peamisi vaidlusi USA ja Ukraina vahel. Kiiev on alati rõhutanud, et igasugune relvarahu või rahukokkulepe peab olema toetatud lääne julgeolekugarantiidega, sest ajalugu näitab, et Venemaa president Vladimir Putin ei seisa selliste lepingute all, mis selliseid garantiisid ei sisalda.

Rahvusvaheline toetus Ukrainale

Paljud Kiievi lääneliitlased toetavad seda seisukohta, kuid Trumpi administratsioon on seni konkreetsed kohustused tagasi lükanud. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas teisipäeval Euroopa Parlamendis esinedes, et "kiiresti on vaja täita lüngad Ukraina sõjavarustuses ja anda Ukrainale kindlad julgeolekutagatised".

"Putin on ikka ja jälle tõestanud, et ta on vaenulik naaber. Teda ei saa usaldada, teda saab ainult heidutada," ütles ta.

Orienteerumine rahuprotsessile

Yermak näis tunnistavat, et julgeolekugarantiid ei pruukinud olla päevakorras, rõhutades ajakirjanikele, et rahuprotsessi alustamise viisi leidmine on prioriteet. "Nüüd peame vajalikuks arutada seda, mis on kõige olulisem: kuidas seda protsessi alustada," ütles Yermak enne kohtumise algust Jeddahis Ritz-Carltoni hotelli fuajees. "Ja me oleme väga avatud, väga avatud. Ja me tahame oma Ameerika partneritega väga konstruktiivset ja sügavat vestlust pidada."

Sõjalised arengud ja nende mõjud

Ukraina ja Ameerika ametnikud kohtusid Jeddas, vaid mõni tund pärast seda, kui Venemaa teatas "massiivne" Ukraina droonirünnak pihta saanud. Moskva kaitseministeerium teatas, et tulistas alla 337 drooni, mis väidetavalt ründasid Venemaad, millest 91 oli suunatud Moskva piirkonnale. Kohalikud võimud teatasid kolmest surmast ja vähemalt kuuest vigastatust.

Kui need arvud kinnitust leiavad, on õhurünnakud ühed suuremad pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja kujutavad endast Kiievi selget katset tugevust demonstreerida.

Ukrainalt nõuti järeleandmisi

Teisipäevane kohtumine oli esimene kord, kui Ukraina ja Ameerika ametiisikud kohtuvad pärast seda, kui USA peatas Ukrainale kogu sõjalise abi andmise pärast Trumpi ja Zelenski hukatuslikku kohtumist vähem kui kaks nädalat tagasi. Zelenski nimetas tulist kohtumist "kahetsusväärseks" ja ütles, et Ukraina on valmis pidama läbirääkimisi konflikti lõpetamiseks. Siiski vältis ta Trumpi ees vabandamist.

Rubio ei täpsustanud teisipäevase kohtumise eel, milliseid kompromisse ta Ukrainalt ootab, kuid Trump oli korduvalt vihjanud, et tõenäoliselt peab Ukraina mõnest oma territooriumist loobuma. Seni pole Ukraina andnud märku, et on selleks valmis.

Vene väed hõivavad praegu ligi 20% Ukraina territooriumist, võrreldes umbes 7%-ga, mida Moskva kontrollis enne provotseerimata täismahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris. Umbes 6 miljonit ukrainlast elab Venemaa okupatsiooni all. Putin on selgelt öelnud, et ta soovib, et Moskva saavutaks täieliku kontrolli idapoolsete Donetski, Luganski, Hersoni ja Zaporižžja piirkondade üle.

Selle järgi Sõjauuringute Instituut, USA konfliktivaatleja, kontrollib Venemaa praegu umbes 99% Luganski oblastist ja 70% Donetski oblastist, samuti umbes 75% Hersoni ja Zaporižži piirkondadest.