Eesti jätab 80 000 venelasest hääleõiguse - turvalisuse riskid fookuses!

Eesti jätab 80 000 venelasest hääleõiguse - turvalisuse riskid fookuses!

Tallinn, Estland - 9. aprillil 2025 otsustas Tallinnis asuv Eesti parlament muuta olulist põhiseaduslikku muudatust, mis kaotab omavalitsuse õiguse hääletada Venemaa kodanike eest Eestis. See reform mõjutab umbes 80 000 Eestis elavat venelast, kes on seni suutnud kohalikel valimistel osaleda, ehkki neil pole Eesti kodakondsust. See otsus ulatub tagasi kasvavate julgeolekuprobleemide juurde, mis on Balti osariikides valitsenud alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris. Zeitung teatab, et Eesti valitsus näeb seda meedet Eesti võimaliku mõju ärahoidmiseks.

Presidendi nõusolek on vajalik nii, et reform saaks jõustuda. Eesti peaminister Kaja Kallas, kes toetab ka ELi välisohvitseride rolli muutust, rõhutas, et ründavate riikide kodanikel ei tohiks olla mingit mõju Eesti siseasjadele. deutschlandfunk märgib, et sellised meetmed on õiglase valitsuse vaatenurgast.

reform ja selle mõju

Põhiseadusliku muutuse eesmärk pole mitte ainult hääleõiguse kaotamisele, vaid on ka osa terviklikumast poliitikast Venemaa vähemuse vastu Eestis. Edasiste meetmete hulka kuulub Venemaa elavate koolide kavandatud üleminek Eesti klassi kuni 2029. aastani ja õpetajate vajadust õppida Eesti keelt või kaotada oma positsioonid. Need meetmed tekitavad vastupanu, eriti sellistes linnades nagu Narva, kus üle 90 % elanikkonnast räägib vene keelt. Vanemad ja õpilased näevad seda oma kultuurilise identiteedi rünnakuna, samas kui valitsus väidab, et reform edendab integratsiooni. tkp Rõhutab, et kriitikud võiksid võõranduda, mis destaabiliseeriks sotsiaalset tasakaalu.

Lisaks haridussüsteemi muudatustele ei võeta 31. märtsist 2025 biomeetriliste andmeteta Venemaa passe enam piirides. See edasised meetmed toetavad hinnangut, et Eesti valitsus on otsustanud piirata Venemaa vähemuse õigusi ja rõhutada omaenda riiklikku julgeolekut.