Kliimamuutus kui oht: kas järgmine viirusepandeemia on meie poole tulemas?

Kliimamuutus kui oht: kas järgmine viirusepandeemia on meie poole tulemas?

Hiljutistes avaldustes võimalike tulevaste epideemiate kohta on Univ. Prof dr Gerold Stanek Viini meditsiiniülikoolist keskendus dengueviiruse ja linnugripi ohtudele. Staneki sõnul võib kindlasti olla võimalik ka “gripipandeemia”, eriti seoses kliimamuutustega, mis soodustavad ka sääskede levikut Austrias. Vektoritena kujutavad need sääsed märkimisväärset ohtu denguepalaviku levikule, mistõttu tuleks neid erilise vaatluse all hoida. Intervjuus, Austria meditsiinileht Ta märkis, et epideemiate ennetamiseks tõhusate meetmete kehtestamiseks on oluline valmistuda tulevasteks viirusgruppideks ja tugevdada rahvusvahelist koostööd.

Borrelioosi oht ja olulised diagnoosid

Seoses puukborrelioosiga selgitas Stanek, et nakatumisvõimalus on kõigis Austria liidumaades, sest kõikides piirkondades on puukidele sobivad elutingimused. Ta rõhutas, et Austrias on borrelioosi esinemissagedus keskmiselt 0,6 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas, mis vastab ligikaudu 50 000 uuele juhtumile aastas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata puukborrelioosi testimisele, kui ilmnevad tüüpilised nahasümptomid, nagu erüteem migrans – punetus, mis ilmneb tavaliselt alles paar päeva pärast puugihammustust. Selge diagnoosi korral pole täiendavad uuringud sageli vajalikud, nagu ta ütles intervjuus Austria meditsiinileht märkis.

Eriti murettekitav on see, et nakatumise oht suureneb niisketes piirkondades, kus puugid eelistavad elada. Stanek rõhutas, et borreeliat levitavad puugid ja teised putukad, näiteks sääsed või ämblikud, ei vastuta. Puukborrelioosi levikut võivad mõjutada ka erinevad tegurid, nagu geograafilised erinevused ja kliimamuutused, mis nõuavad nii uurimistööd kui ka ennetavaid meetmeid.