Bludenz fookuses: OGH uurib linnapea Tschanni ametiseisundi kuritarvitamise juhtumit
Bludenzi linnapea Simon Tschanni ametiseisundi kuritarvitamise juhtumit arutab praegu ülemkohus.

Bludenz fookuses: OGH uurib linnapea Tschanni ametiseisundi kuritarvitamise juhtumit
ÖVP-sse kuuluva Bludenzi linnapea Simon Tschanni juhtum on praegu ülemkohtu (OGH) fookuses. Kuidas vol.at teatab, et Tschann on esitanud tühistamiskaebuse Feldkirchi piirkonnakohtu otsuse peale, millega määrati 2024. aasta detsembris ametiseisundi kuritarvitamise ja valetunnistuse eest tingimisi üheteistkümnekuune vanglakaristus. Riigiprokuratuur on omalt poolt esitanud apellatsioonkaebuse, kuna peab karistust liiga madalaks.
Lähinädalatel hakkab asja arutama ülemkohus, kus üha hoogu kogub arutelu Tschanni võimalike õiguslike tagajärgede üle teistele Vorarlbergi linnapeadele. Peamine küsimus on selles, kas Innsbrucki kõrgema piirkonna kohus kinnitab otsuse ilma edasise arutamiseta või määrab kohtuotsuse tühistamise ja uue menetluse Feldkirchi piirkonnakohtus.
Süüdistuse taust
Süüdistuste taust keerleb Bludenzis Fohrenburgstrassel asuva elamukompleksi ehitusloa ümber. Väidetavalt andis Tschann 2021. aastal ehitusameti rollis välja ehitusloa ja ehitusluba, ilma et selleks oleks olnud piisavat seaduslikku alust. Nendest sündmustest teatas SPÖ, mis tõi kaasa üleriigilise arutelu ametnike kohustuste üle.
Seoses selliste väidetega soovitavad eksperdid kiiret õigusabi. Valju ra-rauf.at Mõjutatud ametnikud peaksid väidete eest kaitsmiseks viivitamatult konsulteerima spetsialiseerunud kriminaalkaitsjaga. Kogenud advokaat saab teha strateegilisi otsuseid ja püüda tahtlust kehtetuks tunnistada vastavalt kriminaalkoodeksi paragrahvile 302. Tõendid, nagu teenistusjuhised või tunnistajate ütlused, võivad olla otsustava tähtsusega.
Võimalikud mõjud ja kaitsestrateegiad
Tschanni kaitse võis tugineda ka argumendile, et ta tugines valeandmetele, kui andis tegelikult välja ebaseadusliku ehitusloa. Kui tõendid on ülekaalukad, võiks leebema karistuse saavutamiseks strateegia olla isegi üles tunnistamine ja heastamine.
Teine aspekt on see, et alates 2014. aastast saab väiksemaid ametiseisundi kuritarvitamise juhtumeid lõpetada ka ümbersuunamise teel, mis võimaldab menetluse lõpetada süüdimõistva otsuseta. Kuid kohus võib ka avalduse tegemiseks ümbersuunamise tagasi lükata, nagu ilmnes Viini kohtuasjas.
Kokkuvõttes näitab Tschanni juhtum, kui oluline on riigiametnikel ametiseisundi kuritarvitamise väidete korral viivitamatult tegutseda ja pöörduda spetsialiseerunud advokaadi poole. Süütuse presumptsioon kehtib ka kriminaalõiguses ning tahtliku väärteo tõendamiskoormus on sageli raskesti kantav, mis muudab süüdistatava olukorra keeruliseks.