Trump näeb Ukraina konfliktis lootust: rahu vestlused Venemaaga!

Trump näeb Ukraina konfliktis lootust: rahu vestlused Venemaaga!

Kamjanske, Ukraine - President Donald Trump väljendab end optimistlikult Venemaa ja Ukraina vahelise rahulepingu võimalusest. Ta nõuab "verevalamise" vahetut lõppu ja soovitab kahe külje vahel kõrgeid kohtumisi. Need arengud toimuvad taustal, millega USA spetsialist Steve Witkoff kohtus taas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ukraina president Wolodymyr Selenskyj teatas olulistest kohtumistest, mida peetakse relvarahu saamiseks.

Kyiv tegeleb praegu USA vastuolude vastu konflikti lõpetamiseks. Kompromisside plaan jätab, kuid ei mainita, et Ukraina säilitab kogu Venemaa hõivatud territooriumi ega vaja NATO ühinemist. Selenskyj rõhutab, et lõppkokkuvõttes saavad territoriaalsete nõudmiste üle otsustada ainult ainult Ukraina inimesed. Samuti on Ukraina välisministeerium teatanud, et ta ei aktsepteeri relvajõudude ega välisriikide sõjaliste abivahendite piiranguid.

Läbirääkimiste edasised peensused

Ukraina plaan näeb ette, et NATO liikmelisus peaks sõltuma liikmesriikide konsensusest. Venemaa on vahepeal selgeks teinud, et lükkab tagasi NATO Ukraina liikmelisuse. Kiiev kavatseb sõjakahjustuste parandamiseks kasutada ka külmutatud Venemaa vara, samas kui Selenskyj nõuab täiendavaid USA turvagarantiid ja "patriooti" lennukaitsesüsteeme. Ta rõhutab vajadust Euroopa liitlaste sõjalise kohaloleku järele.

Sellegipoolest jätkub konflikt vähendamata. Venemaa rünnakud Ukraina vastu, nagu näiteks droonirünnak Kamjanske elamutele, mis tõi kaasa surmajuhtumi ja mitmeid vigastusi, sundis Ukraina jätkuvalt end sõjaliselt kaitsma. Ukraina on vene agressori vastu sõdinud juba üle kolme aasta ja seisab silmitsi pidevate ohtudega, eriti Donetski ja Luhanski piirkondades, mida kontrollivad venelased

konflikti ajalooline taust

Ida -Ukraina konflikti, mis on olnud alates 2014. aastast, on arvukalt geopoliitilisi pingeid. Putin tunnustas Donetski ja Luhanski venemeelseid separatistlikke piirkondi ning saatis rahuvalvajaid. Ta väidab, et piirkonnad on vene keele teadlikud ja neid tuleks kaitsta Ukraina natsionalismi eest. Kiiev kardab Venemaa nende piirkondade annekteerimist, eriti kuna Putin tunnistab eraldatud alasid oma suuremates Ukraina algsetes piirides, mis laiendab separatistide territoriaalseid nõudmisi. Separatistid kontrollivad praegu umbes 32 protsenti Luhanskist ja Donetskist.

Putin selgitas, et tunnustatud “inimeste vabariikide Luhanski ja Donetski” giidikindlad peaksid pidama läbirääkimisi Ukraina valitsusega. Seda piirkonda asustavad vene keelt kõnelevad inimesed ja see on majanduslikult oluline oma söevarude ja terase tootmise tõttu. Ukraina seevastu peab kõigi hõivatud piirkondade, sealhulgas Krimmi tagasitulekut, selle suveräänsuse kaitseks hädavajalikuks.

Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahelised kõnelused sõjatulemusest kujundavad endiselt pinged. Kui USA ja Euroopa toetavad Ukraina positsiooni, ei näe Venemaa kontsessioonide põhjust ja jääb rangelt oma nõudmistele. ELis on ka erinevad arvamused maaväe vägede pakkumiseks. Nende avatud küsimuste selgitamiseks on kavas EL -i spetsiaalne tippkohtumine 6. märtsiks.