Serbia Euroopa minister Starovic nõuab Schengeni integreerimist Viini!
Serbia Euroopa minister Starovic nõuab Schengeni integreerimist Viini!
Novi Sad, Serbien - Serbia Euroopa minister Tanja Starovic propageeris Viini visiidi ajal riigi Schengeni integratsiooni. Austria esindajatega vestluses rõhutas ta, et Serbia integreerimine Schengeni piirkonda on Euroopa julgeolekuarhitektuuri jaoks oluline samm. Starovic tõi välja, et Serbiat peetakse geograafiliseks anomaaliaks, kuna rändajad ja põgenikud sõidavad Schengeni piirkonnast üle kogu riigi. See olukord rõhutab vajadust kaasata Serbia Schengeni tsoonis, et luua struktuur, mis on rändeprobleemidele paremaks kasvanud. Kosmo andmetel saab serbia Austrialt toetust Lääne-Balkani laienemiseks, mis rõhutab piirkondliku koostöö olulisust.
Lisaks Schengeni integratsioonile avaldas Starovic ka oma seisukohti Serbia ELi liikmelisuse kohta, mis on endiselt riigi keskne välispoliitiline prioriteet. Ta rõhutas Serbia selget suhtumist Venemaa sissetungisse Ukrainasse ja rõhutas, et riik on Ukrainale pakkunud humanitaarabi. Starovic propageeris ELi ühinemise ja Schengeni integreerimise ettevalmistamist paralleelselt, mida ELi komisjon toetab piirkonna hiljuti esitatud kasvuplaan.
Peegeldused praeguste väljakutsete kohta
Veel üks teema, millest Starovic rääkis, oli Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimine. Ta kirjeldas seda kui vajalikku sammu ja tal on lootusi uues EL -i eriametnikus, kes vastutab Belgradi ja Prishina vahelise dialoogi eest. Need jõupingutused on eriti olulised, kuna olemasolevad pinged ohustavad piirkonna stabiilsust. Selles kontekstis eeldati ka mittepaberist, mis viitab Lääne Balkani ümberkorraldamisele vastavalt etniliste põhimõtete järgi. Need ettepanekud, mis hõlmavad "etniliselt puhta" rahvusriikide loomist, on tekitanud muret, sest eksperdid kardavad sõjaliste konfliktide tagastamist. Väidetavalt on selle dokumendi kirjutanud Sloveenia peaminister, kuid ta eitab seda.
Reaktsioonid sellele mittepaberile on nii piirkondlikult kui ka rahvusvaheliselt negatiivsed. Bosnia välisminister kirjeldas seda kui "pahaloomulist propagandat" ja ka teised poliitikud kommenteerisid, kusjuures Saksamaa välisminister röövivad ideid "ohtlikeks". Vastupidiselt Euroopa Parlamendi sõnastatud laienemispoliitikale, mille eesmärk on edendada piirkonnas rahu, stabiilsust ja majandusarengut, need pinged Lääne -Balkanil. Vahepeal on Serbia kohustatud täitma kõik vajalikud reformid 2026. aasta lõpuks, et võtta üle Euroopa juriidiline inventuur ja eesmärk avada 3. klaster ELi ühinemisläbirääkimistel juuli lõpuks.
õigusriik ja meediavabadus
Pidades silmas ELi parlamendi kriitilist aruannet õigusriigi, meediavabaduse ja valimiste kohta, on Starovic teatanud juuni jaoks kolme meediaseaduse ja valijaregistri seaduse vastuvõtmisest. Samuti reageeris ta Novi Sad õpilaste protestidele, tunnistades meeleavaldajate nõudmiste täitmist, kuid kirjeldas liiklusplokke ebaseaduslikena. Need arengud on osa käimasolevast protsessist, mille eesmärk on nii Serbia integreerimine EL -i kui ka Schengeni tsooni ning kajastab Lääne -Balkani väljakutsete keerukust ja mitmekesisust.EL on aastaid jätkanud Lääne -Balkani riikide järkjärgulist integreerimist: Horvaatia oli 2013. aastal ELi piirkonna esimene riik. Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja -Makedoonia ja Serbia on ühinemispõhimõtte staatus. Läbirääkimised Montenegro ja Serbiaga avati 2014. aastal, samal ajal kui 2022. aastal algas läbirääkimised Albaania ja Põhja -Makedoonia jaoks. Kosovo esitas ka oma taotluse ELi liikmeks olemiseks detsembris 2022, mis õhutas veelgi laienemispoliitika dünaamikat, näiteks Europalarl.eu.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Novi Sad, Serbien |
| Quellen | |
Kommentare (0)