Paavst Franciscuse pärand: üleskutse rahule ja religioonidevahelisele dialoogile
Paneeldiskussioonis uuritakse kadunud paavst Franciscuse mõju religioonidevahelisele dialoogile ja kirikureformile.
Paavst Franciscuse pärand: üleskutse rahule ja religioonidevahelisele dialoogile
24. aprillil 2025 toimus saates “Nachtflug” arutelu lihavõttepühade esmaspäeval surnud paavst Franciscuse pontifikaadi üle. Vestluspartnerite Eva Schützi, Bernhard Heinzlmaieri ja Ralf Schöllhammeriga peetud voorus austati Franciscuse pühendumust rahule ja religioonidevahelisele mõistmisele. Sellegipoolest esitati kriitilisi kommentaare ka tema kirikusisese reformikatsete ja tema väidetavalt ühekülgse poliitilise hoiaku kohta.
Eelkõige toetas Schöllhammer konservatiivset järglast, kes ideaalis peaks olema selge seisukohaga Aafrika kardinal. Arutelu teine osa keskendus ühiskonna lähenemisele religioonile. Heinzlmaier oli kriitiline islami suhtes, mida ta kirjeldab kui ideoloogiliselt mõjutatud ja vägivallale kalduvat, ning näeb tänapäeva katoliiklust suures osas jõuetutena.
Dialoog mittekristlastega
Paavst Franciscus rõhutas oma postitustes, kui oluline on kutsuda kristlikke usklikke üles kohtlema mittekristlike religioonide liikmeid soojuse, seltskondlikkuse ja vendusega. Ta esitas selle palve religioonidevahelise dialoogi dicastery audientsil. Ta rääkis tänapäevase, sageli mitte vennaliku ja seltskondliku maailma väljakutsetest ning kutsus üles valima dialoogi vahendiks ükskõiksuse ja vägivaldse protesti vahel. Selles kontekstis tsiteerib ta ka oma entsüklikat “Fratelli tutti”.
Franciscus kirjeldab inimkonda kui osa suurest mosaiigist, mis loob tervikliku pildi ainult koostöö ja kogukonna kaudu. Ta näeb seltskondlikkust kui võimalust kujundada ühist tulevikku ja ületada sotsiaalset killustatust, austades samal ajal üksteise identiteeti.
Religioonidevahelised dialoogid ja tulevased kongressid
15. septembril 2022 Kasahstanis toimunud maailma- ja traditsiooniliste religioonide juhtide kongressil rääkis Franciscus taas religioonidevahelise dialoogi vajalikkusest. Oma kõnes andis ta mõista, et inimesed ja nende heaolu on tähtsamad kui strateegilised ja majanduslikud eesmärgid. Ta rõhutas pere tähtsust ning kutsus üles arvestama laste, noorte ja vanemate inimeste vajadustega.
Kongressi deklaratsioon tõstab jumaliku tahte väljendusena esile pluralismi ja erinevusi usu, nahavärvi, soo, rassi ja keele osas ning sisaldab 35 punkti dialoogitegevuse jätkamiseks. Franciscus kutsub juhte üles loobuma agressiivsest retoorikast ja lõpetama konfliktid, tuginedes 2019. aasta Abu Dhabi deklaratsioonile.
Järgmine kongress on kavandatud 2025. aastal Nur-Sultanis ja Franciscus jääb religioonidevahelise mõistmise poole püüdlemise keskseks isikuks. Tema sõnum dialoogi edendamisest ja inimväärtustele tähelepanu pööramisest jääb väga aktuaalseks ka pärast tema surma.