Orbán EList lahkumisel: millal me lõpuks liidust lahkume?

Orbán EList lahkumisel: millal me lõpuks liidust lahkume?

Ungari peaminister Viktor Orbán rääkis hiljuti Pilisvörösváris toimunud elanike foorumil võimalikust lahkumisest Euroopa Liidust (EL). Vastavalt aruandele vol.at Orbán paljastas, et USA president Donald Trump oli temalt korduvalt küsinud, millal Ungari EL-ist lahkub. Orbán rõhutas, et Ungari vajab sellise sammu kaalumiseks "head vastupakkumist".

Orbáni võtmeavaldus oli, et aeg ei ole veel väljumiseks küps. See on väga oluline küsimus, mis nõuab hoolikat kaalumist ja strateegilisi kaalutlusi. Ta juhib tähelepanu ka sellele, et 85 protsenti Ungari ekspordist läheb EL-i turule, mis rõhutab Ungari majanduslikku sõltuvust liidust.

Majanduslik sõltuvus ja suhe ELiga

Orbán kritiseeris EL-i, kuna tema arvates ei saa Ungari EL-i vahendeid, millele tal oli õigus. Ta kutsus üles parandama Ungari ja EL-i suhteid, kui lahkumine pole võimalik. See toob esile tema seisukoha ambivalentsuse, mis hõlmab nii rahvuslikke kui ka majanduslikke kaalutlusi.

Orbán tegi ka selgeks, et on huvitatud sõbralikest suhetest Trumpiga ja plaanib Trumpi võidu korral "avada mitu pudelit šampanjat". See näitab tema lootust paradigma muutusele rahvusvahelises poliitikas, mis võib potentsiaalselt mõjutada ka Ungari positsiooni ELis.

Avalik arvamus ja poliitilised väljakutsed

Uuring näitab, et ligi 80 protsenti Ungari elanikkonnast toetab EL-i liikmesust. Orbán on sellest toetusest teadlik, kuid on varem korduvalt “Brüsseli bürokraatide” vastu sõimanud. Tema avaldus võimaliku lahkumise kohta tuleb ajal, mil Ungari ja Poola kaebavad kohtusse 2020. aasta detsembris vastu võetud EL-i uue õigusriigi mehhanismi pärast, mis võib näha ette rahastamiskärpeid õigusriigi põhimõtteid rikkuvate riikide jaoks.

Üldine meeleolu Ungaris on keeruline. Kui Orbán räägib sageli „pühast sõjast“ õigusriigi ja EL-i kontekstis, avaldab talle survet ka parlamendi opositsioon ja eelseisvad valimised. Selles kontekstis andis ta esmalt vihjeid võimaliku väljumise kohta.

Suhtlus Ungari ja EL-i vahel on jätkuvalt pingeline, eriti arvestades Orbáni korduvaid üleskutseid ELi suuremale sallivusele. Ta rõhutab, et Ungari ei taha minna Lääne-Euroopa suunas ega peaks eeldama, et teised EL-i riigid võtavad omaks Ungari varjupaiga- või perepoliitika.

Kokkuvõttes loob Orbáni sõnavõtt Ungari praegusest EL-i poliitikast mitmetahulise pildi. Kuigi ta ei välista lahkumise võimalust, on majanduslik sõltuvus EList endiselt tugev argument sellise sammu vastu. Poliitilised ja majanduslikud kaalutlused on tihedalt läbi põimunud ning määravad jätkuvalt riigi poliitilise tegevuskava.