Austria kohtureform: ministrite asemel kolmeliikmeline komisjon! Ajalooline samm!

Austria kohtureform: ministrite asemel kolmeliikmeline komisjon! Ajalooline samm!

Austria kohtusüsteem seisab silmitsi põhjapaneva reformiprotsessiga, mis hõlmab uue föderaalse prokuratuuri loomist. Tulevikus võtab see asutus endale kõrgeima võimu kriminaalmenetluses, mis varem kuulus justiitsministeeriumi pädevusse. Justiitsminister Anna Sporrer (SPÖ) teatas, et on tõenäoliselt viimane minister, kes saab sellistel juhtudel juhiseid anda. Selle reformi eesmärk on luua selge lahus poliitiliste otsustajate ja õiguskaitseorganite vahel, et veelgi tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust. Põhimõtteline otsus selleks tehti ministrite nõukogus enne parlamendi suvevaheaega, kuid õiguslik vorm on veel pooleli. Samuti tekitab muret parlamentaarne kontroll uue organi üle, mis on praegu ebaselge. Käimasolevaid uurimisi ei tohiks mõjutada kontrollimeetmed, mis peaksid tagama kohtusüsteemi aususe. Kosmo sõnul erineb Austria mudel teistest Euroopa riikidest, kus isikud täidavad tavaliselt peaprokuröri rolli.

Reform näeb ette kollegiaalse juhtimismudeli, mis koosneb kolmest võrdsest liikmest, kes igaüks nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Komisjoni esimees peaks vahetuma iga kahe aasta järel. Ametisse nimetamine toimub mitmeetapilise protsessina: justiitsministeeriumi komisjon koostab ettepaneku, rahvusnõukogu valib liikmed ja ametliku ametisse nimetamise teeb liidupresident. Justiitseksperdid peavad seda uuendust verstapostiks ja selle eesmärk on suurendada õiguskaitse sõltumatust. Kriitikud väljendavad aga muret, et valitsusleppes ette nähtud ülemäärased aruandlusnõuded ja pidev parlamendipoolne kontroll võivad õõnestada kollegiaalse organi ideed. Prokurörid President Elena Haslinger on nimetanud valimiskäitumise läbipaistvust problemaatiliseks. SN andmetel on justiitsminister seni pidanud käsuliini kriitiliseks, mis on pälvinud suurt kriitikat nii Austrias kui ka rahvusvaheliselt.

Euroopa perspektiiv

Austria föderaalprokuratuuri mudel erineb oluliselt teistest Euroopa riikidest. Paljudes osariikides on prokuröridel selge roll süüdistuse esitamise eest otseselt vastutavate isikutena. Austrias seevastu püüdleb kollegiaalne struktuur suurema sõltumatuse, aga ka teatud keerukuse poole otsuste tegemisel. Euroopa Komisjon on eelseisvaid reforme juba positiivselt hinnanud, kuid hoiatab ebapiisava parlamentaarse kontrolli eest võrreldes teiste liikmesriikidega.

Rahvusvahelises võrdluses, eriti USA-s, ilmnevad veelgi huvitavad erinevused. Ameerika Ühendriikide prokurörid on detsentraliseeritud ja osa justiitsministeeriumist. Siin teostavad süüdistust üksikute osariikide föderaalsed ringkonnaprokurörid, samas kui vastutab USA peaprokurör. USA advokaadid nimetab ametisse president ja nad töötavad peaprokuröri järelevalve all, kelle on kinnitanud senat. See süsteem on põhjustanud ka varem vaidlusi õiguskaitse sõltumatuse üle, kuna peaprokuröri topeltroll peaprokurörina ja tema võime olla presidendi poolt vallandatud tõstatavad küsimusi lojaalsusest. Võrdlusest selgub, et vaatamata erinevatele struktuuridele on kohtureformi vallas igal pool sarnased väljakutsed ning uue institutsiooni elluviimist peaksid toetama selged regulatsioonid ja läbipaistvus. Lisateavet selle teema kohta leiate [parlamendi] raportist (https://www.parlament.gv.at/fachinfos/rlw/Wie-sind-Stanwalten-in-Europa-und-den-USA-organisiert/).