Austria beebibuumi augus: sündide ajalooline langus on mures!

Austria beebibuumi augus: sündide ajalooline langus on mures!

Österreich - Statistika Austria avaldab täna sündisid 2025. aasta esimese kvartali jooksul, mis kinnitab murettekitavat suundumust. Sündide langus Austrias, mis on kestnud alates 2021. aastast, jätkub dramaatiliselt. 2025. aasta veebruaris on madalaimad sündidest registreeritud alates 1951. aastast. Prognoosid näitavad, et kogu aasta 2025 võib oodata umbes 74 000 sündi, mis vastab 2021. aastaga võrreldes 13,9 protsenti langusele. Ajalooliselt on see madalaim väärtus alates teise maailmasõja lõppu, kui registreeriti vaid 75,458 sünnist 2001. aastal.

Eriti murettekitav on laste keskmise arvu langus naise kohta, mis langes 2024. aastal 1,31 -ni ja jõudis seega ajaloolise madalaimani. Vaatamata nendele murettekitavatele arvudele näib soov saada elanikkonna lapsi püsiv. Uuringud näitavad, et umbes 40 protsenti Austria inimestest soovib ühte või mitut last, see väärtus on olnud stabiilne alates 2016. aastast.

sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sündide langusel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, eriti pensionisüsteemi jaoks. Eksperdid on mures sündide langemise pikaajaliste tagajärgede pärast ja rõhutavad kiireloomulist vajadust uurida põhjuseid ja välja töötada meetmeid, mis võimaldavad täita elanikkonna soovi lapsi saada. Eriline tähelepanu on töö ja perekonna ühilduvuse tugevdamisele, mida peetakse nende soovi rakendamisel otsustavaks teguriks.

Integreeritud instituudi uuring näitas, et 75 protsenti vastanutest soovib tasuta juurdepääsu lastehoiuteenustele - veel üks näidustus, et perede tugimeetmeid tuleb optimeerida. Lisaks soovib 66 protsenti rajatiste pikematest lahtiolekuaegadest.

pandeemiliste ja majanduslike tegurite roll

2024. aasta uuring näitab, et enamik vastanutest usub, et Corona pandeemia ei mõjutanud nende soovi lapsi saada. Ainult 8 protsenti teatas soovi vähenemisest, samas kui 8 protsenti väitis, et nende soov laste saamise järele on suurenenud. See näitab, et sündide languse põhjused on keerukamad ega ole ainult pandeemiaga seotud.

Lisaks on lasteta laste langus 71 protsendilt 2016. aastal 50 protsendini, mis näitab, et sotsiaalsed normid seoses pereplaneerimisega muutuvad jätkuvalt. Oluline roll on ka haridustasandil ja sissetulekul. Näiteks on 50 protsendil kohustusliku kooli lahkumistunnistuse või õpetamise vastanutest lapsed, kõrgema haritud inimestega (Matura/ülikool) on vanemaid vähem kui kolmandik.

Günekoloog ddr. Christian Fiala kritiseerib praeguseid arenguid murettekitavaks ja nõuab pidevat uurimist sünnituse languse põhjuste uurimiseks. Ta rõhutab, et täitmata soov saada lapsi tähendab mõjutatud paaride jaoks suurt kannatust ja valgustab vajadust jätkusuutlike perepoliitiliste meetmete järele.

Selles mitmekordse teemal on olulised nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed tegurid. Põhjalik signaaliefekt, mis viitab sünnilanguse väljakutsetele, võib lõppkokkuvõttes viia perepoliitika ümbermõtestumiseni ja toetada soovi saada lapsi Austrias.

Kokkuvõtlikud aruanded OTS , et mis on vajalik, et lastel on vajalik, mis on vajalik. Arengud pole mitte ainult murettekitavad, vaid tõstatavad ka küsimusi, millest tulevikus võiksid olla rasedatele naistele ja nende peredele.

Uuringutulemuste ja muude selle teemade üksikasjaliku teabe saamiseks on soovitatav esitada üksikasjalikud aruanded OTS konsulteerimiseks.