Tulepaus lihavõttepühapäeval? 26 Venemaa rünnakut keskpäevaks!

Tulepaus lihavõttepühapäeval? 26 Venemaa rünnakut keskpäevaks!

Grenzgebiete Brjansk, Russland - 20. aprillil 2025 teatavad Ukraina president Wolodymyr Selenskyj ja meediaaruande Ukraina konflikti kakluste ümberehitusest isegi enne ühepoolset tulekahjupausi, mille Vladimir Putin välja kuulutas. Hoolimata humanitaarmeetmetest, mis tuleks kehtida laupäeva õhtust lihavõttepühade südaööni, registreeris Ukraina juba 26 rünnakut Venemaalt südaööst keskpäevani, nagu [https://www.vol.at/feuerpause- von-wegen-26-bis-bis-zum-tunch/9350030). Selenskyj väljendas skepsist Putini kontrolli üle Venemaa relvajõudude üle ja kahtles, kas Venemaa oli sõja lõpust tõsiselt huvitatud.

Venemaa president kutsus laupäeval pausi välja väitega, et see oli vajalik humanitaarabi põhjustel ja kehtib ainult siis, kui ka Ukraina kinni peetakse. Selles kontekstis eeldas ka Putin, et Ukraina relvajõud järgivad Venemaa näidet. Kuid pühapäeva hommikuni teatas Selenskyj mitmetest juhtumitest, kus tulekahjupaus purunes Venemaalt - sealhulgas 59 lasku ja 5 rünnakut, toime pandud laupäeva õhtuni kuni pühapäeva hommikuni. Ukraina pool teatas, et ka see oli tule all, eriti Donetskis.

seletamatu vastutus

Selenskyj viitas Venemaa intensiivsetele rünnakutele, mis ulatusid Brjanski, Kurski ja Belgorodi piirialadele. Kokku kasutas Venemaa selle aja jooksul 290 drooni. Venemaa kaitseministeerium seevastu süüdistab Ukraina tulekahjupausi rikkumises ja teatab arvukatest kaitstud droonirünnakutest, näiteks [srf.ch] (https://www.srf.ch/news/international/30-30-puuse-oster-os-im-ukraine-in--in yeaech] . Vaatamata korduvale agressioonile nõuab Ukraina 30-päevase relvarahu jaoks ettepaneku juurutamist. Selenskyj oli seda enne tulekahju pausi soovitanud, ilma et saaksime Venemaalt positiivset reaktsiooni. Putin oli kõhklemist eelnevalt rõhutanud, rõhutades, et kõigepealt tuli lahendada konflikti põhjused.

Putini rahu tingimused

Putin määras hiljuti vaenulikkuse lõpetamiseks tingimused, sealhulgas Ukraina vägede väljaastumine Venemaa poolt lisatud neljast piirkonnast ja kutsus Ukraina üles loobuma NATO liitumisplaanidest. Kriitikud, näiteks Ukraina suursaadik Oleksii Makeieev, peavad neid nõudmisi vastuvõetamatuks. Vahepeal valmistatakse ette Šveitsis toimuv rahukonverents, mida peetakse sümboolseks katseks rahvusvahelise üldsuse toetamiseks mobiliseerida, kuid ilma Venemaa osaluseta.

Pinge on endiselt kõrge, samal ajal kui Ukrainas kaklused jätkuvad, hoolimata lootusest -rahulikuks. Vaatlejad nõustuvad, et olukord on ebastabiilne ja nagu sündmuste kulg näitab nii diplomaatilisi kui ka sõjalisi väljakutseid.