Tulepaus lihavõttepühal? 26 Venemaa rünnakut keskpäevaks!

Tulepaus lihavõttepühal? 26 Venemaa rünnakut keskpäevaks!

20. aprillil 2025 teatasid Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja meedia võitluse taastumisest Ukraina konfliktis, isegi enne Vladimir Putini välja kuulutatud ühepoolse relvarahu lõppemist. Vaatamata humanitaarmeetmele, mis pidi kehtima laupäeva õhtust kuni lihavõttepühade keskööni, on Ukraina registreerinud juba 26 rünnakut Venemaalt keskööst keskpäevani, nagu vol.at50030/93. Zelenski väljendas skeptilisust Putini kontrolli suhtes Vene relvajõudude üle ja kahtles, kas Venemaa on sõja lõpetamisest tõsiselt huvitatud.

Venemaa president kuulutas laupäeval välja relvarahu, väites, et see on vajalik humanitaarsetel kaalutlustel ja kehtib vaid juhul, kui sellest kinni peab ka Ukraina. Selles kontekstis ootas Putin ka seda, et Ukraina relvajõud järgivad Venemaa eeskuju. Kuid pühapäeva hommikuks teatas Zelenski mitmest vahejuhtumist, mille käigus Venemaa relvarahu rikuti – sealhulgas 59 tulistamisjuhtumit ja 5 rünnakut, mis pandi toime laupäeva õhtu ja pühapäeva hommiku vahel. Ukraina pool teatas, et ka see sattus tule alla, eriti Donetski oblastis.

Ebaselge vastutus

Zelenski viitas Venemaa intensiivsetele rünnakutele, mis ulatusid Brjanski, Kurski ja Belgorodi piirialadeni. Kokku on Venemaa selle aja jooksul kasutanud 290 drooni. Venemaa kaitseministeerium seevastu süüdistab Ukrainat relvarahu rikkumistes ja teatab arvukatest enda droonirünnakutest, mis tõrjuti tagasi, näiteks srf.ch. [zdf.de](https://www.zdf.de/nachrichten/politik/ausland/putin-plan- Waffenstillstand-ukraine-krieg-russland-100.html) märkus.

Vaatamata korduvale agressioonile nõuab Ukraina USA ettepaneku elluviimist 30-päevase relvarahu kohta. Zelenski oli seda soovitanud juba enne relvarahu, saamata Venemaalt positiivset vastust. Putin oli varem väljendanud kõhklust, rõhutades, et kõigepealt tuleb tegeleda konflikti põhjustega.

Putini rahutingimused

Putin seadis hiljuti tingimused vaenutegevuse lõpetamiseks, sealhulgas Ukraina vägede väljaviimiseks neljalt Venemaa poolt annekteeritud territooriumilt, ning kutsus Ukrainat NATO liikmelisuse plaanidest loobuma. Kriitikud, nagu Ukraina suursaadik Oleksii Makeiev, peavad neid nõudmisi vastuvõetamatuks. Vahepeal valmistatakse Šveitsis ette rahukonverentsi, mida peetakse Kiievi sümboolseks katseks mobiliseerida rahvusvaheline üldsus toetuse saamiseks, kuid ilma Venemaa osaluseta.

Pinged on endiselt kõrged, kuna lahingud jätkuvad Ukrainas hoolimata loodetud rahulikkusest. Vaatlejad nõustuvad, et olukord on jätkuvalt muutlik ning nii diplomaatilised kui ka sõjalised väljakutsed on alles, nagu sündmuste käik näitab.