Hoiatuseksperdid: Austria eelarveplaan ohustab kriitilise puudujäägi piiri!

Hoiatuseksperdid: Austria eelarveplaan ohustab kriitilise puudujäägi piiri!

Wien, Österreich - Teisipäeval, 2. juunil 2025 vastab eelarvekomitee traditsioonilise eelarve kohtuistungile. Laaditud eksperdid avaldavad valitsuse eelarvet eelnevalt märkimisväärselt. Eksperdid nõustuvad, et kavandatud meetmed ei ole järgmiste aastate rahaliste väljakutsetega toimetulemiseks piisavad. Rahandusminister Markus Marterbauer (SPö) ennustab eelarvepuudujääki, mis peaks langema 4,7 % -lt 4,5 % -ni SKP -st. Järgmisel aastal on oodata defitsiiti 4,2 %, mõlemad väärtused ületavad märkimisväärselt 3 % piiri EList.

ekspertide kriitika

Christoph Badelt nõuab kohtuistungi osana rohkem meetmeid ja rõhutab, et "veelgi teravamad ja ebameeldivamad poliitilised resolutsioonid" on vaja 3 % -lise puudujäägipiiri juurde naasta 2028. aastaks. Reformid pensioni valdkonnas ja tervis on ka hädavajalik. Margit Schratzenstaller Wifost, kes kutsusid rohelised, näeb kliimameetmete kärpeid kui "kibeduse langust", eelarve hindab üldiselt positiivselt. See rõhutab sissetuleku suurendamise vajadust.

Monika Köppl-Turyna väljendab muret struktuurireformide puudumise ja suureneva maksumäära pärast. See peab konsolideerimisteeks ebareaalseks ja nõuab 2028. aastaks täiendavat kokkuhoidu viis miljardit eurot. Martin Gundinger Austria majanduskeskusest, mille tegi FPö välja, kritiseerib ka valitsuse kõrgeid kulutusi ja suurenevat võlga.

Georg Feigl töökojast, nimetatud SPö poolt, kritiseerib jõukate kodanike jaoks ebapiisavat stressi ja vähem sissetulekuid mõjutavaid liigseid kärpeid.

Eelarve arendamine ja ELi nõuded

Eelarve arendamise arutelu on föderaalvalitsuse kasvava netovajaduse kontekstis, mis eeldatavasti ulatub 2024. aasta esimese üheksa kuuga 15,4 miljardit eurot. Maksed on juba 13,1 % üle eelmise aasta, mis on tingitud üha suurenevast pensionikoormusest ja kõrgematest kuludest teistes valdkondades. Samal ajal on sissetulekute areng nõrk, eriti käibemaksu ja kinnisvaramaksu valdkondades. Selle taustal eeldavad erinevad asutused Maastrichti defitsiiti 2024. aastal vahemikus 3,3–3,9 % SKP -st.

Stabiilsuse ja kasvupakti reform, mille ELi ministrite nõukogu otsustas 29. aprillil 2024, avaldab täiendavat mõju liikmesriikide majapidamisele. Selle reformi eesmärk on lihtsustada valitsuse võla ja eelarvedefitsiidi eeskirju, mille kohaselt tuleb rohkem arvesse võtta riikide individuaalset asukohta. Tulevikus peavad väga võlgadega riigid vähendama oma võlgade määra 1 % aastas, samas kui võlaga riigid on vahemikus 60–90 %, peavad neid vähendama 0,5 %. Kriitikud hoiatavad siiski, et need reeglid võivad takistada vajalikke investeeringuid kliimakaitsesse ja sotsiaalsetesse piirkondadesse.

Kohtuistungi käigus loodetakse eelarve eelnõud eelarves töödelda. Arutelu Plenumis algab 16. juunil, mille kohaselt tuleb kõigepealt otsustada kaasnev seadusega; Topelteelarve lõplik otsus on kavandatud 18. juunil.

Üldiselt on näha, et Austria valitsus seisab silmitsi väljakutsega mitte ainult EL-i nõuetega arvestada, vaid ka arvestada tuliselt poliitilisi arutelusid ja mitmekesiseid ekspertiisi arvamusi, et luua jätkusuutlik ja tulevikule orienteeritud eelarve.