Mälu säilitamine: Viini juudi muuseumi näitus Teisest maailmasõjast

Mälu säilitamine: Viini juudi muuseumi näitus Teisest maailmasõjast

30. aprillil 2025 kuulutab Viini Juudi Muuseum välja suurnäituse, mis on pühendatud sõja lõpu 80. aastapäevale 1945. Näitus heidab valgust Euroopa mälestuskultuurile ning Shoa ja Teise maailmasõja tagajärgedele. Fotograaf Roger Cremers, sündinud 1972. aastal, on selle maineka saate „Teine maailmasõda täna” peategelane, mis eksisteerib alates 2008. aastast. Cremers dokumenteerib nii ajaloolisi, saastunud maastikke kui ka endisi sõjateatreid ja mälestuspaiku Euroopas.

Pressituur toimub kolmapäeval, 7. mail 2025 kell 10.30 Viini juudi muuseumis aadressil Judenplatz 8, 1010 Viin. Üritusel osalevad lavastaja Barbara Staudinger ning kuraatorid Adina Seeger ja Andrea Winklbauer. Kõik huvilised saavad registreeruda telefonil +43 1 535 04 31-1519 või e-posti aadressil presse@jmw.at.

Teise maailmasõja pärand

Aastatel 1939–1945 Euroopat rängalt hävitanud ja mõõtmatuid inimkannatusi põhjustanud Teine maailmasõda jätab märgatavaid jälgi tänaseni. Roger Cremersi algatatud projekt tulenes isiklikust kogemusest endise Auschwitz-Birkenau koonduslaagri külastamisel. Seal märkas ta, et seda kohta tajutakse üha enam turismiatraktsioonina, mis viis tema otsuseni luua dokumentaalsari turistide käitumise fenomenist. See inspireeris teda lähemalt uurima, kuidas inimesed Euroopas selle sõja pärandiga toime tulevad

Ta avastas, et erinevates kohtades on erinevad lähenemised mälestuste elushoidmiseks. Riikides nagu Poola tajutakse sõda sageli eksistentsiaalse ohuna, samas kui neutraalsetel riikidel, nagu Šveits, on erinev perspektiiv. Need individuaalsed kogemused kujundavad rahvuslikke mälestuskultuure ja näitavad, kui oluline on mitte unustada sõja pärandit, et sellest ajast õppida.

Mälestamine ja mälestuskultuur

Arutelu mälestamise üle on aastakümnete jooksul arenenud. Viimase 70 aasta jooksul pärast Euroopa vabanemist on sõja mälestamine muutunud abstraktsemaks ja isiklikumaks. Inimesed otsivad uusi viise, kuidas mälestusi elus hoida ja mäletamiskohustust täita. See on seda olulisem, et kaasaegsete tunnistajate arv väheneb ja isiklikud lood on ununemise ohus.

Ajaloolised tõendid Teise maailmasõja kohta näitavad, et sõjalised ja poliitilised narratiivid on riigiti erinevad. Kui Prantsusmaal ja Poolas tähistatakse 8. maid vabastamispäeva, siis Saksamaal on see juba pikka aega vaidlusi tekitanud. Need erinevused kajastuvad ka riiklikes asutamismüütides ja mõjutavad seda, kuidas inimesed tõlgendavad ajalugu.

Tulevane näitus Viini Juudi Muuseumis ei paku mitte ainult ajalooliste sündmuste kunstilist esitust, vaid ka platvormi mälestuskultuuri väljakutsete uurimiseks. See on üleskutse õppida ajaloo õppetunde ja hoida elus ohvrite mälestusi, säilitades samal ajal vajaduse üleminekuks sõjaaegsest ühiskonnast rahuaja ühiskonda.