Armee kriisis: psühholoogilised probleemid põhjustavad sobimatust!

Armee kriisis: psühholoogilised probleemid põhjustavad sobimatust!

Graz, Österreich - Grazis toimuva tapmise korral saab selgeks, et psühholoogilisel ebastabiilsusel võivad olla tõsised tagajärjed. Kurjategija, kes klassifitseeriti relvajõudude sõjaväeteenistuse jaoks vaimselt sobimatuks, oli märtsis tsiviilvõimu psühholoogilises testis. Tänu sellele testile suutis ta seaduslikult püstoli hankida, ehkki armee oli oma psühholoogilisi probleeme välja toonud. Styria kuberner ja endine kaitseminister Mario Kassek avaldas olukorra üle pahameelt ja rõhutas, et olulise teabe jagamiseks pole juriidilist alust. Andmekaitse piirab suhtlust, mida tema arvates tuleb kiiresti reformida.

Ligikaudu 20% ajateenijatele allutatud ajateenijatest peetakse sõjaväeteenistuse jaoks igal aastal sobimatuks. Need on tulemused, mis on viimastel aastatel suurenenud. Vastavalt [news.at] (https://www.nachrichten.at/panrama/chronik/bundeheer-Das-ist-der-haeuftig-fuer-fuer-fuer-nasinaalsus; ART58,360839), on selle klassifikatsiooni peamised põhjused. Psühholoogiliste probleemide diagnooside osakaal tõusis 31,5% -lt 2005. aastal 56% -ni 2021. aastal, samas kui positsioonide koguarv vähenes.

Fookuses psühholoogilised probleemid

Andajate arv Austrias on pidevalt langenud alates 2005. aastast. Kui 2005. aastal oli see arv endiselt 57 000 ja 39 000, langes see 2021. aastaks 50 000 ja 36 000 sobivaks. Sellegipoolest on psühholoogiline ebastabiilsus endiselt kõige levinum põhjus sobimatuse jaoks, samas kui endokriinsed, aga ka toitumis- ja metaboolsed haigused on nüüd teisel kohal, milles varem domineeris lihaste luustikus.

Värbamise õnnestumised sobivuse vormis püsivad umbes 20% vastutusest. See näitab, et vaatamata värbajate arvu vähenemisele on vaimuhaigustega tegelemisel föderaalse armee väljakutsed muutumas, kuna [vinna.at] (https://www.vienna.at/bundenheer-scische-problemae-haeufig-grund-fuer- unnachtenced/746392). Diagnooside suurenemine võib kajastada praeguses suuremat sotsiaalset survet, mis avaldub ajateenijates vastavalt vaimuhaigustele.

Selles kontekstis tuleb arvestada teabe edastamise reformimist nii, et selliseid tragöödiaid saaks tulevikus ära hoida. Kunaseki nõudlust, et andmekaitset ei saa enam pidada vabanduseks, tõstatab olulised küsimused üksikisikute ja ühiskonna kaitse kohta.