Murettekitavad tulemused: 2024. aastal saab Austrias vigastada 121 700 last!

Murettekitavad tulemused: 2024. aastal saab Austrias vigastada 121 700 last!

2024. aastal sai Austrias 121 700 last vanuses 0–14 aastat nii raskelt vigastada, et nad tuli haiglasse viia. See on viis protsenti kasv võrreldes 2023. aastaga, mil registreeriti 115 800 noort vigastust. Eriti murettekitav on järsk tõus 10–14-aastaste seas, kus vigastuste arv on kasvanud 17 protsenti, teatab 5min.at.

Vigastuste statistikat süvendab tänavu traagiline 15 lapse surmajuhtum. 2025. aasta surmaga lõppenud õnnetuste hulgas on kuus ujumisõnnetust, kuus akna- ja rõdukukkumist ning viis surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Nende hulgas on kaks raudteeülesõidul ja kaks veoautoõnnetustes. Kurb tulemus näitab, kui ohtlik võib igapäevaelu lastele olla.

Õnnetuste põhjused ja nende esinemissagedus

KFV (liiklusohutuse hoolekogu) on leidnud, et 41 protsenti õnnetustest juhtub kodus. Ligikaudu 30 protsenti õnnetustest juhtub ka spordi- ja vabaajasektoris. Liiklusõnnetustes kannatavad sageli lapsed, sest nad satuvad sageli olukordadesse, kus nad puutuvad kokku suure kiiruse ja ebapiisava infrastruktuuri ohtudega. Die Presse teatel on murettekitav näitaja, et Austrias juhtub lapsega õnnetus keskmiselt iga viie minuti järel.

2022. aastal suri õnnetuste tagajärjel juba 22 last; sealhulgas 13 maanteeliikluse ja viis uppumise tõttu. Üleriigiliste ujumiskursuste puudumist peetakse murettekitavaks, eriti arvestades uppunute arvu. Seetõttu nõuab KFV tasuta ujumiskursuste korraldamist kogu Austrias.

Nõudmised ja tulevased meetmed

KFV uuring näitab, et 52 protsenti Austria vanematest toetab maanteeliikluses rangemaid seaduslikke meetmeid. Poliitikuid kutsutakse üles looma lastekaitseministeerium ja töötama välja selge tegevuskava õnnetuste ärahoidmiseks. KFV rõhutab, et selge poliitiline vastutus laste turvalisuse eest puudub ning transporditaristu kohandamine laste vajadustega on vajalik.

KFV “Hoppala App” pakub lapsevanematele ja eestkostjatele ohutusnõuandeid erinevates valdkondades ning toetab neid ennetustöös. Vaatamata arvukale teabele ja pakkumistele on olukorra tõsidus endiselt selge, sest õnnetused on laste terviseriskide hulgas üks suuremaid.

Vaevalt, et laste turvalisust parandavate meetmete vajadus oleks selgem. Tuleb tõsta teadlikkust igapäevaelus valitsevatest ohtudest ja võtta vastutust poliitiliste otsustajate eest, et traagilisi õnnetusi ja vigastusi oleks võimalik vältida tulevikus.