Klaverilegend Alfred Brendel suri Londonis 94 -aastaselt

Klaverilegend Alfred Brendel suri Londonis 94 -aastaselt

London, Großbritannien - Maailma kuulus pianist ja helilooja Alfred Brendel suri täna Londonis 94. eluaastaselt. Sündinud 5. jaanuaril 1931 Wizemberkis, Tšehhoslovakkias, kasvas Brendel üles mittemuusikalises perekonnas ja kolis Zagrebi, mis oli tollane Jugoslavia kolmeaastaselt. Seal alustas ta Sofija deželićis kuueaastaselt klaveritunde. Tema musikaalsus ja pühendumus viisid ta hiljem Grazis asuvasse konservatooriumisse, kus ta õppis Ludovicas Kaanist ja Artur Michelist. 

Elu ajal arendas Brendel eksimatu stiili, mida iseloomustas sügav tunne ja analüütiline mõtlemine. Teda tähistati oma silmapaistvate teoste, näiteks Beethoveni, Haydn, Mozarti, Liszti, Schumanni ja Schuberti silmapaistvate teoste eest. Brendel aitas kaasa Schubert Sonatase ja Schönbergi klaverikontserdi naturalisatsioonile rahvusvahelisel kontserdirepertuaarist, mis rõhutab selle tähtsust kunstnikuna. Kleine Zeitung.

rahvusvaheline karjäär ja edu

Alates 1950. aastast töötas Brendel välja rahvusvahelise pianisti karjääri ja esines Euroopas, Nõukogude Liidus, USA -s ja Jaapanis. Ta andis oma esimese avaliku kontserdi Grazis 17 -aastaselt, kus ta esitas Bachi, Brahmsi, Liszti ja omaenda sonaadi teoseid. Brendel oli esimene pianist, kes salvestas kogu Beethoveni klaveriteose rekordiliselt ja esitas olulisi töid müüdud kontserdisaalides. Muu hulgas mängis ta 1965. ja 1982/83 seitsme õhtu jooksul Beethovenist pärit 32 klaveriganaati. Wikipedia rõhutab oma salvestisi, sealhulgas Mozarti täielikke klaverikontserte koostöös Sir Neville Marrineriga.

Salzburgi festival sai tema karjääri oluliseks osaks, kus ta oli aktiivne aastakümneid ja viimati esines õpetajana oma "kuulamiskoolis". Tema 2008. aasta hüvastijätureis oli suur edu ja muusik hüvasti jättis viimase kontserdiga New Yorgis 2008. aasta veebruaris.

pühendumus muusikamaailmale ja kirjanduslikud kaastööd

Lisaks aktiivsele kontsertitegevusele töötas Brendel ka autorina ja koolitajana. Ta avaldas arvukalt raamatuid ja esseesid, sealhulgas "Mõelge muusikast" ja "Muusikast", mis reprodutseerivad tema filosoofilisi ja muusikalisi mõtteid. Brendel viis läbi ka 13-osalise teleprogrammi pealkirjaga "Alfred Brendel mängib Schuberti" ning talle anti arvukalt auhindu oma panuse eest muusikasse, sealhulgas Frankfurdi muusikapreemia ja Echo klassikalise auhinna eest oma elutöö eest. Samuti võttis ta vastu austatud arste tuntud ülikoolidelt, sealhulgas Oxfordi ja Yale'ilt.

Klassikalise muusika mõjukas kuju jätab olulise pärandi. Brendel polnud mitte ainult erakordne pianist, vaid ka paljude püüdlevate muusikute mentor. Tema kirg muusika vastu ja pühendumus järgmisele põlvkonnale jätkub jätkusuutlikult muusikamaailmas. Wikipedia lisas, et Brendelist sai ka Viini filharmoonia au liige ja 1999. aastal sai 1999. aastal Londonis toimuva kuningliku muusikakolledži aukontrolli. Tema elu ja tööd mäletatakse austusavaldusena muusikale.