Klaverilegend Alfred Brendel suri Londonis 94-aastaselt

Klaverilegend Alfred Brendel suri Londonis 94-aastaselt

Täna suri Londonis 94-aastasena maailmakuulus pianist ja helilooja Alfred Brendel. Brendel, kes sündis 5. jaanuaril 1931 Tšehhoslovakkias Wizemberkis, kasvas üles mittemuusikalises peres ja kolis kolmeaastaselt Zagrebi, tollal Jugoslaaviasse. Seal hakkas ta 6-aastaselt Sofija Deželići juures klaveritunde võtma. Tema musikaalsus ja pühendumus viisid ta hiljem Grazi konservatooriumi, kus ta õppis Ludovica von Kaani ja Artur Micheli juures. 

Oma elu jooksul arendas Brendel välja omanäolise stiili, mida iseloomustavad sügav tunne ja analüütiline mõtlemine. Teda tunnustati suurepäraste heliloojate, nagu Beethoveni, Haydni, Mozarti, Liszti, Schumanni ja Schuberti teoste väljapaistvate tõlgenduste eest. Brendel aitas kaasa Schuberti sonaatide ja Schönbergi klaverikontserdi lisamisel rahvusvahelisse kontserdirepertuaari, mis rõhutab tema olulisust kunstnikuna. Kleine Zeitung kirjeldab oma märkimisväärseid saavutusi.

Rahvusvaheline karjäär ja edu

Alates 1950. aastast arendas Brendel rahvusvahelist pianistina karjääri ning esines Euroopas, Nõukogude Liidus, USA-s ja Jaapanis. Oma esimese avaliku kontserdi andis ta 17-aastaselt Grazis, kus esitas Bachi, Brahmsi, Liszti teoseid ja oma sonaati. Brendel oli esimene pianist, kes salvestas kogu Beethoveni klaveriteose plaadile ja esitas olulisi teoseid väljamüüdud kontserdisaalides. Muuhulgas mängis ta kõik 32 Beethoveni klaverisonaati seitsme õhtu jooksul aastatel 1965 ja 1982/83. Wikipedia tõstab esile tema salvestusi, sealhulgas Mozarti täielikke klaverikontserte koostöös Sir Neville Marrineriga.

Salzburgi festivalist sai tema karjääri oluline osa, kus ta tegutses aastakümneid ja viimati esines õpetajana oma "Kuulmiskoolis". Tema hüvastijätutuur 2008. aastal oli suur edu ning muusik jättis hüvasti lõppkontserdiga New Yorgis 2008. aasta veebruaris.

Pühendumus muusikamaailmale ja kirjanduslik panus

Lisaks aktiivsele kontserttegevusele oli Brendel aktiivne ka autori ja koolitajana. Ta on avaldanud arvukalt raamatuid ja esseesid, sealhulgas "Muusikast mõeldes" ja "Muusikast", mis kajastavad tema filosoofilisi ja muusikalisi mõtteid. Brendel esitas ka 13-osalise telesaate pealkirjaga "Alfred Brendel mängib Schubertit" ning teda autasustati paljude auhindadega panuse eest muusikasse, sealhulgas Frankfurdi muusikaauhinna ja Echo Klassiku elutööauhinnaga. Ta sai ka mainekate ülikoolide, sealhulgas Oxfordi ja Yale'i audoktori kraadi.

Klassikalise muusika mõjukas tegelane jätab endast maha märkimisväärse pärandi. Brendel polnud mitte ainult erakordne pianist, vaid ka paljude muusikuteks pürgijate mentor. Tema kirg muusika vastu ja pühendumus järgmisele põlvkonnale jäävad kõlama kogu muusikamaailmas. Wikipedia lisab, et Brendel sai ka Viini Filharmoonikute auliige ja sai prints Charlesilt 1999. aastal Londoni Kuningliku Muusikakolledži audoktori kraadi. Tema elu ja looming jäävad meelde kui austusavaldus muusika ajatule jõule.