Vaskpillimuusika Austrias: UNESCO kuulutab traditsioonid kultuuripärandiks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

6. detsembril 2024 tunnustati Austria puhkpilliorkestereid vaimse kultuuripärandina, austati nende kultuurilise panuse ja 140 000 muusiku vabatahtliku panuse eest.

Am 6. Dezember 2024 wurden österreichische Blasmusikkapellen als immaterielles Kulturerbe anerkannt, gewürdigt für ihren kulturellen Beitrag und das ehrenamtliche Engagement von 140.000 Musikern.
6. detsembril 2024 tunnustati Austria puhkpilliorkestereid vaimse kultuuripärandina, austati nende kultuurilise panuse ja 140 000 muusiku vabatahtliku panuse eest.

Vaskpillimuusika Austrias: UNESCO kuulutab traditsioonid kultuuripärandiks!

6. detsembril 2024 Zell an der Prami lossis (Ülem-Austria) toimunud piduliku tseremoonia raames lisati riiklikusse vaimse kultuuripärandi nimekirja uusi elemente. Austatud traditsioonide hulgas on "Austria puhkpilliorkestrite kõla- ja mängutraditsioon". Ligikaudu 140 000 muusikut, kes esinevad värvilistes pärimusriietes, annavad aastas kokku üle 28 miljoni vabatahtliku tunni. Läbi proovide, etenduste ja seltskondliku tegevuse on nad Austria kultuuri ja kogukonna asendamatu tugisammas.

Vaimse kultuuripärandi riiklikusse registrisse kaasamine on midagi enamat kui lihtsalt tiitel – see on avalik tunnustus nende bändide väärtuslikule panusele ühiskonda. Need elavad kultuurikandjad ühendavad põlvkondi ja erinevaid ühiskonnaklasse. Puhkpillimuusikat peetakse koos elamise viisiks ja see edendab selliseid väärtusi nagu demokraatia teadlikkus, sallivus ja meeskonnatöö. Organisatsioone ja kogukondi, kes selliseid muusikarühmitusi toetavad, kutsutakse üles seda tüüpi kultuuri aktiivselt viljelema ja edendama.

UNESCO ja immateriaalne kultuuripärand

2008. aastal käivitatud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja eesmärk on muuta kogu maailmas nähtavaks kultuuriline mitmekesisus, sealhulgas sellised traditsioonid nagu muusika, tants ja suulised traditsioonid. Austria ratifitseeris vaimse kultuuripärandi säilitamise konventsiooni 2009. aastal ja on seetõttu osa ülemaailmsest võrgustikust, mis kaitseb erinevaid kultuuri väljendusvorme. Praegu on nimekirjas 569 punkti 136 riigist, mis kõik on seotud UNESCO kultuuripärandi kaitse tegevuskavaga, nt. Wikipedia teatab.

Vaimse kultuuripärandina tunnustamine mitte ainult ei anna bändidele prestiiži, vaid kohustab neid traditsioone ka tulevaste põlvede jaoks kaitsma. See rõhutab kultuuritavade tähtsust kooskõlas riigi sotsiaalse arengu ja kultuurimäluga. Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, võivad kogukonnad olla uhked, et saavad olla osa sellest olulisest kultuuritraditsioonist!