Blasmusik Austrias: UNESCO selgitab traditsiooni kui kultuuripärandit!

Blasmusik Austrias: UNESCO selgitab traditsiooni kui kultuuripärandit!

Schloss Zell an der Pram, Österreich - 6. detsembril 2024 toimunud piduliku tseremoonia osana lisati uued elemendid Zell An der Prami (Ülem -Austria) lossi immateriaalse kultuuripärandi riiklikku nimekirja. Austatud traditsioonide hulgast võib leida Austria messingist muusikabändide heli ja mängu traditsioone. Ligikaudu 140 000 muusikut, kes tekivad värvilistes traditsioonilistes kostüümides, pakuvad aastas kokku üle 28 miljoni vabatahtliku. Proovide, esinemiste ja sotsiaalsete kaasamise kaudu on need Austria kultuuri ja kogukonna asendamatu sammas.

Immateriaalse kultuuripärandi riiklikku nimekirja kaasamine on midagi enamat kui lihtsalt üks pealkiri - see on avalik tunnustus väärtuslike panuste kohta, mis muudavad need muusikabändid ühiskonnas. Need elavad kultuuriteenuse pakkujad ühendavad põlvkondi ja mitmesuguseid sotsiaalseid klasse. Blasmi muusikat tähistatakse koos elamisena ja edendab selliseid väärtusi nagu demokraatia, sallivuse ja meeskonnatöö teadlikkus. Selliseid muusikagruppe toetavatel organisatsioonidel ja kogukondadel palutakse seda tüüpi kultuuri aktiivselt säilitada ja edendada.

UNESCO ja immateriaalne kultuuripärand

UNESCO "Inimkonna immateriaalse kultuuripärandi esinduslik nimekiri", mis käivitati 2008. aastal, on mõeldud kultuurilise mitmekesisuse nägemiseks kogu maailmas, sealhulgas sellised traditsioonid nagu muusika, tants ja suulised traditsioonid. 2009. aastal ratifitseeris Austria immateriaalse kultuuripärandi säilitamise konventsiooni ja on seetõttu osa globaalsest võrgust, mis kaitseb erinevaid kultuurilisi väljendusvorme. Praegu sisaldab nimekiri 569 elementi 136 riigist, mis kõik on ühendatud UNESCO päevakorraga kultuuripärandi kaitseks, kuna Tunnustamine immateriaalse kultuuripärandina ei anna mitte ainult muusikabändidele prestiiži, vaid kohustab neid ka tulevastele põlvkondadele neid traditsioone kindlustama. See rõhutab kultuuripraktika olulisust, mis on kooskõlas riigi sotsiaalse arengu ja kultuurilise mäluga. Ja viimane, kuid mitte vähem tähtis, võivad kogukonnad olla uhked, et on osa sellest olulisest kultuuritraditsioonist!