Keele jõud: jidiši mõistmine holokausti varjus

Keele jõud: jidiši mõistmine holokausti varjus

27. märtsil 2025 peab Tel Avivi ülikooli dotsent Hannah Pollin-Gay Viinis Wiesenthali holokaustiuuringute instituudis (VWI) loengu "Sõnade mikroajalugu. Holokaust-jidiš kui aken vangielule". Loeng algab kell 18.30. ja arutleb sügavate muutuste üle, mille holokaust jidiši keeles tõi. Üritus toimub inglise keeles ja osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil anmelde@vwi.ac.at. Lisateavet leiate aadressilt OTS leida.

Loeng käsitleb eriti khurbn-jidiši arengut, ainulaadset sõnavara, mille lõid välja juudi ellujäänud Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. Enne holokausti ei suutnud jidiši keel vangistuse, surma ja dehumaniseerimise traumaatilisi kogemusi piisavalt kirjeldada. Sõda tõi kaasa selle, et vangid arendasid või kohandasid arvukalt uusi jidišikeelseid sõnu ja väljendeid, et oma kogemusi keeleliselt töödelda.

Keeleline uuendus

Oma loengus tutvustab Pollin-Gay kahte võtmekontseptsiooni, mis on selles uues sotsiolektis esile kerkinud. Need terminid viitavad varguste ja saksa-jidiši kohtumiste teemadele holokausti ajal. Nende uute keeleliste elementide dokumenteerimisel aitasid kaasa sellised autorid ja intellektuaalid nagu Nachman Blumenthal, Yisrael Kaplan ja Chava Rosenfarb. Nad töötlesid oma traumaatilisi kogemusi, luues keele, mis võttis arvesse nende ees seisvaid moraalseid ja eksistentsiaalseid dilemmasid.

Näiteks tuuakse välja uued terminid nagu “shabrivin” (rüüstamine) ja “kuzinka” (ekspluateeriv seksuaalpraktika), mis peegeldavad ilmekalt ellujäämise väljakutseid ja konflikte. “Holokausti jidiši” poeetiline ja kirjanduslik tähendus leiab väljenduse selliste kirjanike nagu Rosenfarb ja Ka-Tzetnik loomingus. Need autorid käsitlevad oma tekstides selliseid teemasid nagu korruptsioon, identiteet ja vastupidavus, mis on väga olulised ka tänapäeva juutide ajaloo ja identiteedi üle arutlevates aruteludes.

Laiendatud kontekst

Lisaks keelelistele aspektidele nähakse loengut ka ajaloolises kontekstis. Näiteks Eichmanni kohtuprotsess muutis Iisraelis saksa keele sotsiaalset arusaama ja lõi erilise akustilise kohaloleku. Sellel kohtuprotsessil kõnelenud ja tunnistusi andnud inimesed käsitlesid saksa keelt vähem kui "natsikeelt" ja rohkem kui osa oma konkreetsest ajaloolisest reaalsusest. Need arengud aitavad kaasa tänapäevasemate perspektiivide kujundamisele saksa keele ja selle kultuurilise tähtsuse kohta pärast holokausti.

Hannah Pollin-Galay on oma uurimustes ja publikatsioonides süvenenud holokausti ajal toimunud keeleliste muutuste teemasse, eriti raamatus Occupied Words: What the Holocaust Did to jidiš. See teos sai 2024. aasta riikliku juudi raamatuauhinna holokaustiuuringute kategoorias. Pollin-Gay võtab kokku jidiši keele tähtsuse ja selle transformatsioonid holokausti ajaloo käsitlemisel.

Nende keeleliste uuenduste uurimine avab uue vaatenurga juudi ajaloole ja sellega seotud identiteediküsimusele. Seetõttu lubab loeng põhjalikku keele, trauma ja ajaloo uurimist.