Relvade üleminek: Saksamaa kiitis heaks relvaekspordi Türki!
Föderaalvalitsus kiidab üha enam heaks relvaekspordi Türki. Thyssenkrupp võidab uutest tehingutest ja kasvavatest ekspordinumbritest.
Relvade üleminek: Saksamaa kiitis heaks relvaekspordi Türki!
Relvaekspordi taaskasv Saksamaalt Türki tekitab praegu segadust. Pärast aastatepikkust vastumeelsust väljastas föderaalvalitsus 2023. aastal üha enam lube sõjavarustuse ekspordiks. 13. oktoobriks oli registreeritud juba 69 luba koguväärtusega 103 miljonit eurot, mis tähendab märkimisväärset kasvu. Tegemist on esimese kolmekohalise miljonilise kasvuga alates 2011. aastast, mis näitab märkimisväärset kasvavat seost.
Lubadel on ka sõjarelvad, mille hind on 840 000 eurot. Eriti tähelepanuväärne on heakskiit, mis lubab ettevõttel thyssenkrupp Marine Systems eksportida 28 Seahake torpeedot ja 101 juhitavat raketti. See tähendab, et Türgile müüakse hulk sõjalisteks operatsioonideks olulist relvastust.
Poliitilise juhtimise roll
Kantsler Olaf Scholz kohtub pärastlõunal Istanbulis Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga. Nende kõnelustel käsitletakse eeldatavasti relvaekspordi teemat, kuna Erdoğan oli juba viimasel Berliini-visiidil väljendanud huvi sõjalise koostöö tugevdamise vastu. Ta selgitas, et sõjavarustuse ekspordi võimaldamiseks on vaja Saksamaa "otsustavat" sammu.
Teine päevakorrapunkt on 40 Eurofighteri hävitaja potentsiaalne ost, mille tootmisega tegeleb Saksamaa. Nende ostude jaoks on vaja föderaalvalitsuse heakskiitu, mis on endiselt pooleli. Hiljutisel EL-i tippkohtumisel väljendas Scholz valmisolekut seda teha, kui Suurbritannia peab selles küsimuses Türgiga läbirääkimisi.
Tagasivaade eelmisele loole näitab, et Saksamaa järgis palju lõdvemat ekspordipoliitikat kuni ebaõnnestunud sõjalise riigipöördeni Türgis aastal 2016. Sel ajal oli relvaeksport massiline, sealhulgas allveelaevade komponentide tarnimine. Pärast riigipööret ja Süüria sissetungi piirati aga ekspordiluba oluliselt, nii et 2021. aastal kinnitati vaid 11,1 miljonit eurot ning 2022. aastal oli see vaid 4,5 miljonit eurot. See kujutab endast praeguste arengute juures dramaatilist pööret.
BSW parlamendisaadik Sevim Dagdelen väljendas muret relvaekspordilubade leevendamise pärast. Ta peab seda valgusfoori valitsuse moraalseks ja poliitiliseks pankroti väljakuulutamiseks. Mure on seotud geopoliitiliste tagajärgede ja kohustustega, mis kaasnevad sõjavarustuse ekspordiga konfliktipiirkondadesse.
Nende arengutega võib Saksamaa kaitsetööstus, sealhulgas sellised ettevõtted nagu thyssenkrupp, sattuda soodsasse olukorda. Uuenenud koostöö Türgiga ja suurema relvaekspordi heakskiitmine võib Saksamaale tuua nii majanduslikke võimalusi kui poliitilisi väljakutseid.
Praegused sündmused tõstatavad küsimusi föderaalvalitsuse tulevase relvastrateegia kohta ning nõuavad valvsat pilku arengutele ja reaktsioonidele nii kodu- kui välismaal. Lisateavet selle teema kohta leiate siin.