FPÖ kriitika: ORF-i saade propageerib multikultuursust ja ignoreerib probleeme!

FPÖ kriitika: ORF-i saade propageerib multikultuursust ja ignoreerib probleeme!

30. märtsil 2025 tõi ORF turule uue formaadi pealkirjaga “Subject to me – reports without filters”. Seda vormingut kritiseerib tugevalt FPÖ meedia pressiesindaja Christian Hafenecker, kes kirjeldab seda kui "vasakpoolset programmi, mis on asendamatu". Hafenecker väidab, et saadet rahastavad "kohustuslikud maksumaksjad" ja propageerib positiivset "multikultuurilisuse" ja illegaalse massiimmigratsiooni kujutamist.

Oma teravas kriitikas ORF-i uue formaadi suhtes tõstab Hafenecker esile ühekülgset aruandlust, mis tema hinnangul ignoreerib kodanike negatiivseid kogemusi seoses kuritegevuse ja vägivallaga. Ta mainib konkreetseid probleeme, nagu noakuritegevus, grupiviisiline vägistamine ja narkokuritegevus, ning räägib paljurahvuselise ühiskonna “tumedast küljest”. Hafenecker kutsub üles ka "väljasaatmise pealetungi" sisserändajate suhtes, kes on kurjategijad.

Reformi ja muutuste nõudmised

Lisaks ORF-i reformile "voolujoonelisema põhiraadio" suunas nõuab Christian Hafenecker ka majapidamismaksu kaotamist, mis tema hinnangul pole enam ajakohane. See peegeldab laialdast arutelu avaliku meedia rolli üle rände kontekstis, millesse annab olulise panuse ka Navina Sundarami kommentaar.

Sundaram oli esimene alaline, "mitte-bio-saksa" inimene Saksamaa avalik-õiguslikus televisioonis ja andis oma panuse temaatilise mitmekesisuse suurendamisse nii kõneleja, toimetaja kui ka ajakirjanikuna. Ta juhtis selliseid saateid nagu "Weltspiegel", "Extra 3" ja "Panorama" ning käsitles oma töös sageli rassismi ja ksenofoobiat. Teie 1973. aasta film “MINU LINN, SINU LINN” näitab kahe tööstustöölise, Saksa oskustöölise ja Türgi ametiühingutegelase vaatenurki.

Migratsioon ja meedia

Arutelu meedia ja rände üle on tänapäeva ühiskonnas keskse tähtsusega. Mõiste „migrantidest lähtuvad teadmised” kirjeldab meedias sageli alaesindatud migrantide vaatenurki ja kogemusi. Sellised vaatenurgad peaksid pakkuma kontrapunkti domineerivatele narratiividele migrantide kohta ja olema lõimitud avalikku diskursust.

Meedia ees seisvad rändega seotud väljakutsed on ulatuslikud. Rände tajumine ja selle esindatus mängivad ühiskonnas fundamentaalset rolli. Nagu näitab Hafenecker, võivad meediavormingud toimida nii teabeplatvormina kui ka konkreetsete poliitiliste tegevuskavade vahendina. Arutelu ORF-i ja selle programmide üle võiks seega peegeldada keerulisi sotsiaalseid küsimusi rände ja identiteedi kohta, mis on tänapäeval väga aktuaalsed.