Venemaa hübriidsõda: kas NATO on artikli 5 kasutamine?

Venemaa hübriidsõda: kas NATO on artikli 5 kasutamine?

Venemaa hübriidsõda võib sundida NATO liitlasi tegutsema!

Äreva avalduses hoiatas Saksa salateenistuse juht Bruno Kahl, et Venemaa pidev hübriidsõdade taktika suurendab NATO riski kaaluda oma artikli 5 kaitseklauslit. Selles klauslis öeldakse, et rünnakut NATO liikme vastu peetakse rünnakuks kõigi liikmete vastu. Kahl rõhutas, et hübriidsõja ähvardamist, mis kasutab ebastabiilsuse tekitamiseks nii tavapäraseid kui ka ebatraditsioonilisi vahendeid, ei tohi alahinnata.

Hiljutised juhtumid, mis neid muresid põhjustavad, on salapärane kahju kahele Balti mere allveelaevale, mis kahjustati 17. ja 18. novembril. Hiina lipu all sõitnud laev Yi Peng 3, mis samal ajal kaablite kohal möödus, on nüüd uurimise keskmes. Rootsi võimud uurivad, kas kahju põhjustas ankru, samal ajal kui Taani merevägi laeva jälgib. Kahli hoiatused on keset intensiivset arutelu Venemaal kasvavate hübriidrünnakute üle, mis sekkuvad otse NATO riikide demokraatiatesse.

Hübriidsõja oht

Venemaad on juba pikka aega süüdistatud hübriidsõdade tegemises, mille eesmärk on luua rahutusi ja jagunemist teistes riikides. NATO peasekretär Mark Rutte selgitas, et Venemaal on suurenenud hübriidrünnakute kampaania NATO riikide vastu, mis nii saboteerivad kui ka teevad vägivalda. Neid taktikaid alates valimistega manipuleerimisest kuni kriitiliste infrastruktuuride rünnakuteni on sageli keeruline tõestada ja suurendada rahvusvahelise julgeolekuolukorra keerukust.

NATO seisab silmitsi väljakutsega reageerida neile ohtudele asjakohaselt. Eksperdid hoiatavad, et NATO riikide lahkarvamused muudavad Euroopa vastuvõtlikuks hübriidsõja vastu võitlemiseks Euroopas. Kuigi mõned analüütikud usuvad, et NATO artikkel 5 ei aktiveeri Venemaa suhtes, kuna hübriidsõda ei peeta "tõeliseks sõjaks", jääb küsimus, kuidas liit reageerib intensiivsemale olukorrale. Aeg tõukab ja Venemaa hübriidtaktika oht võib peagi muutuda NATO jaoks tõsiseks väljakutseks.