Suche
Ukraina ja Euroopa juhid paluvad Trumpil rahu ilma Alaskata
Euroopa juhid, sealhulgas Saksamaa kantsler Merz, paluvad Trumpilt Ukraina rahukõnelusi Alaskas mitte ilma neid ilma. Keskendub Ukraina piiride ja turvagarantiide järgimine.
Ukraina ja Euroopa juhid paluvad Trumpil rahu ilma Alaskata
Euroopa juhid küsisid USA presidendi Donald Trumpiga kolmapäeval, et peagi kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Alaskas, mitte sõlmimata Ukraina ühepoolseid rahulepinguid. Saksamaa kantsler Friedrich Merz oli korraldanud virtuaalse tippkohtumise, milles osalesid ka Ukraina president Wolodymyr Selenskyj ja mitmed Euroopa riigipead. Taust on kasvavad probleemid, milles endine KGB spioon Putin võiks proovida panna USA president sõda oma vaatenurgast.
Euroopa juhi olulised punktid
Ühises selgituses rõhutasid Merz, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Briti peaminister Keir Starmer nelja keskpunkti. Esiteks peaksid olulised rahukõned toimuma alles pärast relvarahu või "vaenutegevuse püsivat ja olulist seadistamist". Teiseks tuleb Venemaale kehtestada uued sanktsioonid, kui riik ei nõustu Alaska vaherahuga. Kolmandaks, rahvusvahelist piiri ei tohi vägivallaga muuta.
Neljandaks tuleb anda Ukraina jaoks vastupidav ja usaldusväärne turvagarantiid. "Ukraina relvajõududele ega nende koostööle kolmandate riikidega ei tohi olla piiranguid. Venemaal ei saa olla Ukraina ELi ja NATO radade vastu vetoõigust," rõhutas seletust.
Trumpi reaktsioon ja toetus Ukrainale
Trump, kes kirjeldas telefonikõnet kui "väga head", ütles ajakirjanikele, et kui tema tippkohtumine Putiniga on edukas, võiks Venemaa presidendi ja Selenskyji kiire tagajärg "peaaegu kohe" toimuda. "On väga hea võimalus, et meil on teine kohtumine, mis on produktiivsem kui esimene. Esimesel koosolekul leitakse ainult seal, kus me seisame ja mida teeme," ütles Trump Kennedy keskuse ürituse ajal.
Pärast virtuaalset koosolekut ütles Merz pressikonverentsil: "Tegime selgeks, et Ukraina peab istuma järgmise laua peal." Ta lisas: "Me tahame, et asjad töötaksid õiges järjekorras: kõigepealt relvarahu, seejärel tuleb välja töötada raamistiku leping."
Majanduslikud tagajärjed Venemaale
Selenskyj teatas, et Trump on avaldanud oma toetust Euroopa nõudlusele esialgse relvarahu järele ja kui Putin Alaska jätab armeetorule kokkuleppeta, tuleks Venemaale kehtestada värsked sanktsioonid. Ehkki Trump ütles esmaspäeval otsekoheselt, et "tuleb maavahetus", rõhutas Merz, et Ukraina territooriumi õiguslik tunnustamine "ei ole aruteluks". "Põhimõte, et vägivald ei pruugi piire muuta, peab jääma," ütles Merz.
Eelmisel nädalal Moskvas toimunud kohtumisel soovitas Putin kavas olla Ukraina eeltingimus Donbase idapiirkonnast, mis on suuresti hõivatud vaherahu vahetus, ütles USA ametnik. Plaani täpsed üksikasjad on pärast esimest aruannet ebaselgeks jäänud.
Olukorra kiireloomulisus
Trump oli määranud tähtajani 8. augustini, et nõustuda vaherahuga või seista silmitsi uute sanktsioonidega võrreldes tema "varjulaevastikuga", mis võimaldab Moskval vältida sanktsioone tema naftaekspordi vastu ja sõja rahastada. Pärast tähtaegade lõppemist ilma tagajärgedeta teatas Trump selle reede jaoks Putiniga tippkohtumisest.
Putin üritas sanktsioonide tagajärgi jätta tagasi. Kuid Selenskyj ütles kolmapäeval, et Venemaa juht bluffis. "Sanktsioonid tabasid Venemaa sõjamajandust kõvasti," ütles ta pärast Trumpiga vestlemist. "Putin ei saa kedagi petta." Vestlusega tuttav Euroopa riigiteenistuja jättis mulje, et Venemaa vastu suunatud sekundaarsete sanktsioonide "oht" on laual, kui Alaska eelseisvad kõnelused jäävad viljatuks. "On ilmne, et India vastu suunatud sanktsioonid on avaldanud mõju," lisas ametlik esindaja seoses Trumpi lubadusega koguda India nafta ostudelt täiendavat tolli 25 %. Need kombed peaksid jõustuma lähinädalatel.