Saksamaa kriitika Trumpi plaanist loobuda Ukraina riigist Venemaale
Saksamaa kriitika Trumpi plaanist loobuda Ukraina riigist Venemaale
CNN teatas, et Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles pühapäeval, et USA presidendi Donald Trumpi rahuettepaneku osana Ukraina suur osa Venemaale on "alistumine". Vahepeal kinnitas Põhja -Korea avalikult, et ta saatis oma väed Venemaa toetusele Ukraina vastases sõjas.
Saksamaa ametikoht territoriaalküsimuses
Minister Pistorius rõhutas, et Ukraina võib -olla peab kaaluma mõningaid alaliste vaherahu territoriaalseid järeleandmisi, kuid ei tohiks minna nii kaugele, kui Trumpi uusim ettepanek pakub. "Aasta tagasi oleks Ukraina jõudnud, mis on sellesse kaasatud (Trumpi ettepanek), praktiliselt kapitulatsiooni kaudu," ütles ta Saksamaa avaliku ringhäälinguorganisatsiooni ARD -le. "Ma ei tunnista selles ettepanekus mingit lisaväärtust."
Ameerika rahuplaan ja selle tagajärjed
Ameerika rahuplaan näeb ette, et Ameerika Ühendriigid tunnistavad Venemaa kontrolli Krimmi kaudu - Ukraina poolsaare, mis kümmekond aastat tagasi Moskva ebaseaduslikult annekteeris. See plaan annaks ka Venemaale teisi Ukraina piirkondi, mis on okupeeritud alates suure skaala sissetungi algusest 2022. aastal. Ukraina president Wolodymyr Selenskyj tunnistas laupäeval, et Ukraina ei suutnud Krimmi vägivaldselt uuesti tabada. Piirkonnaga seotud järeleandmised on tema jaoks aga punane joon, kuna Krimmi tunnustamine kui venelane rikuks ka Ukraina põhiseadust.
Trumpi ja Selenskyj
kohtuminePärast märkimisväärset kohtumist Trumpi ja Selenskyji vahel Vatikanis enne paavst Franciscuse matuseid ütles Trump, et nad olid lühidalt rääkinud Krimmi teemast ja ta usub, et Selenskyj "soovib tehingu teha". Trump kritiseeris ka president Vladimir Putinit mõne tugevaima avaldusega Venemaa giidi vastu. "Ma tahan, et ta lõpetaks tulistamise, istumise ja lepingu allkirjastamise," selgitas Trump pühapäeval Washingtoni naasmise ajal.
Põhja -Korea kinnitab vägede saadetist
Esmaspäeval teatas Põhja -Korea avalikult, et Ukraina konfliktis on väed Venemaad ja kiitsid nende saavutusi Kurski piirkonnas. Põhja -Korea uudisteagentuuri KCNA andmetel räägitakse piirkonna Ukraina vägede "väärtuslikku lüüasaamist". Põhja -Korea sõjavägi selgitas, et riigikassa vabastamise operatsioon viidi edukalt lõpule.
reaktsioonid Põhja -Korea vägede saadetisele
Kui Putin väitis laupäeval, et tema väed olid Kurski kinni püüdnud, seisis Ukraina armee jõuliselt vastu. Samuti teatatakse, et umbes 12 000 Põhja -Korea sõdurit saadeti, ehkki Pyangyang polnud seda kunagi varem kinnitanud. USA valitsus oli mures Põhja -Korea otsese osalemise pärast sõjas. USA välisministeeriumi pressiesindaja nõudis Venemaa sõjalise toetuse ja rahumeelsete arutelude juurde naasmist.
rahvusvahelised tagajärjed ja juriidilised tagajärjed
Põhja -Korea kinnitus, millega tema väed sõjas võitlevad, peegeldab Moskva pikka traditsiooni, et Venemaa sõdurid paigutati Krimmis 2014. aastal. Konflikt sai alguse vahetult pärast Ukrainas toimunud massimeeleavastusi, mis sukeldasid Venemaa režiimi Viktor Yanukovichi all. Hoolimata Moskva esialgsest eitamisest, nähti Venemaa sõdureid peagi Krimmis ilma eristavate märkideta ja vastuoluline rahvahääletus Venemaa Föderatsiooniga ühinemisel.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et praegune poliitiline ja sõjaline olukord on keeruline nii Ukrainas kui ka Põhja -Koreas ning see võib oluliselt mõjutada rahvusvahelist tasakaalu. Järgmised nädalad on üliolulised Ameerika Ühendriikide tulevaste jõupingutuste jaoks piirkonnas rahu edastamiseks.
Kommentare (0)