Iraan: tuumaenergia rahu või ohu nimel? Viimased arengud lühidalt!

Iraan: tuumaenergia rahu või ohu nimel? Viimased arengud lühidalt!

Teheran on öelnud, et ehitab oma tuumarajatised uuesti üles, samas kui valitsus rõhutab, et ta ei jätka tuumarelvaprogrammiga. Selle asemel on Iraani eesmärk kasutada tuumaenergiat tsiviileesmärkidel. See avaldus tuleb ajal, mil Iraani ja Lääne vahelised pinged on endiselt kõrged. Iraan lükkab "valetena" tagasi lääne vihjed, kes suhtuvad riigi kavatsustesse kahtlustavalt, ja väidab, et selliste väidete eesmärk on lihtsalt Iraani teaduse arengu tõkestamine. Väike ajaleht teatatud.

Julgeolekuolukord Iraanis on viimastel kuudel dramaatiliselt halvenenud. Iisrael peab Iraani tuumaprogrammi eksistentsiaalseks ohuks ja pidas tänavu juunis Iraani vastu 12-päevase sõja. Selle konflikti ajal pommitasid nii Iisraeli kui ka USA rünnakud tuumaprogrammi võtmeobjekte. Tuumarajatiste hävingu ulatuse kohta on erinevaid teateid. Kui USA president Donald Trump väitis, et Iraani tuumavõimekus on "kustutatud", siis Iraani valitsus rääkis rünnakute tekitatud tõsistest kahjudest.

Poliitilised ja sotsiaalsed raamtingimused

Iraani valitsus on lõpetanud ka koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (IAEA), mis on toonud kaasa usaldusväärse teabe puudumise tuumarajatiste hävitamise ja kavandatava rekonstrueerimise kohta. Iraani valitsuse pressiesindaja Pezeshkian rõhutab, et massihävitusrelvade tootmine on Iraanis usulistel põhjustel keelatud. Lääs ja rahvusvahelised vaatlejad on siiski mures, et Iraan võib olla suuteline ellu viima tuumarelvaprogrammi, eriti arvestades riigis leiduvat suurt hulka kõrgelt rikastatud uraani.

Geopoliitilist olukorda mõjutab veelgi ebaõnnestunud dialoog 2015. aasta tuumaleppe päästmiseks. Pärast seda, kui USA president Trumpi ajal sellest lepingust taganes, ei järginud Iraan enam algselt kokkulepitud piiranguid. 2025. aasta alguses taasaktiveerisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia ÜRO sanktsioonid Iraani vastu, mis halvendas veelgi riigi rahvusvaheliselt isoleeritud olukorda.

Geograafiline ja majanduslik kontekst

Iraan, ametlikult tuntud kui Iraani Islamivabariik, asub Lääne-Aasias ja piirneb mitme riigiga, sealhulgas Iraagi, Türkiye ja Afganistaniga. Iraan on 1 648 195 km² suuruse pindalaga Aasia riikide seas kuuendal kohal. Riigis elab ligikaudu 92 miljonit inimest ning seal on suuruselt teine ​​maagaasivaru ja suuruselt kolmas naftavarud, mis toovad kaasa olulise osa Iraani majandusest. Need faktid rõhutavad Iraani potentsiaali nii majanduslikult kui ka geopoliitiliselt Vikipeedia selgitas.

Lisaks iseloomustavad Iraani mitmesugused sotsiaalsed väljakutsed, sealhulgas inimõiguste küsimused ja majanduslikud raskused, mis on alates 1979. aasta islamirevolutsioonist korduvalt esile kerkinud. Valitsus on arenenud algselt parlamentaarsest süsteemist võimuks, kus domineerib teokraatlik eliit, mis mõjutab veelgi sotsiaalset dünaamikat.

Rikka ajalooga, mida iseloomustavad märkimisväärsed impeeriumid, on Iraan endiselt oluline mängija nii regionaal- kui ka rahvusvahelises poliitikas. Iraani revolutsiooniga 1979. aastal loodud poliitiline struktuur erineb üha enam Euroopa mudelitest ja esindab hoopis islami põhimõtetest tugevalt mõjutatud autoritaarset režiimi. Need tegurid on riigi praeguse olukorra mõistmiseks üliolulised, nagu kajastub esitatud teave Britannica loetletud.