Suche
Mein Konto
Merz plaanib Venemaa varadest Ukrainale 140 miljardit eurot!
Venemaa riigivaradest saaks sadu miljardeid eurosid rahastada Ukrainale laene.
Merz plaanib Venemaa varadest Ukrainale 140 miljardit eurot!
Euroopa Liidus on praegu külmutatud sadade miljardite eurode väärtuses Venemaa riigivarasid, peamiselt Belgias Euroclearis. Need varad külmutati vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse 2022. aastal. Külmutatud varade summa hinnangud on erinevad, kuid jäävad vahemikku 200–250 miljardit eurot. Sellest summast 185 miljardit eurot hoiustatakse Euroclearis sularahas, kuna nende investeeringute tähtaeg on lõppenud. Seni on ainult nendest investeeringutest saadud tulu rahastatud Ukrainale 50 miljardi euro suuruse laenu rahastamiseks. 185 miljardist eurost tuleks laenu tagasimaksmiseks reserveerida 45 miljardit eurot, nii et 140 miljardit eurot oleks kasutada muuks otstarbeks.
Käimasolevat arutelu nende külmutatud varade kasutamise üle arutatakse nii Kopenhaagenis toimuval mitteametlikul ELi tippkohtumisel kui ka oktoobri lõpus toimuval korralisel ELi tippkohtumisel. Saksamaa esindajad olid algselt väljendanud muret, et nende vahendite kasutamine võib ohustada euroala finantsseisundit. Kuid Saksamaa valitsus on oma seisukohta muutnud, eriti pärast seda, kui USA lõpetas sõjalise abi andmise Ukrainale ja paljud EL-i riigid ei suuda oma eelarvest suuremat sõjalist abi anda. Kantsler Friedrich Merz teeb ettepaneku, et Euroclear ostaks EL Komisjonilt võlakirju, mis seejärel hoiustatakse.
Ukraina rahastamine
Merz kavatseb anda Ukrainale ligi 140 miljardi euro suuruse intressivaba laenu, mida rahastatakse Venemaa keskpanga külmutatud varadest Euroopas. See laen makstakse tagasi alles siis, kui Venemaa hüvitab Ukrainale sõja tekitatud kahju. Huvitaval kombel ei peaks EL-i riigid rahalisi vahendeid eraldama otse oma eelarvest, vaid peaksid andma vaid tagatisi juhuks, kui külmutatud vahendid peaks vabanema. Merz rõhutab, et need tagatised peaksid olema kaetud EL-i mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on saadaval 2028. aastal.
Euroopa Liidu komisjon eesotsas Ursula von der Leyeniga toetab ka ideed kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukraina sõjategevuse rahastamiseks. Arutatakse umbes 200 miljardi euro kasutamist, millest suurem osa hoitakse Euroclearis. Merz kutsub üles andma uut hoogu, et muuta Venemaa strateegiat ja sundida president Vladimir Putin läbirääkimiste laua taha. Ta rõhutab, et EL on võtnud kohustuse toetada Ukrainat nii kaua, kuni see on vajalik.
Reaktsioonid ja juriidilised mured
Belgia on nõudnud tagatiste andmist, et külmutatud varade kasutamise plaani elluviimisel ei tekiks ainuüksi Venemaa võimalikke kohtuasju. Seda taustal, et Venemaa valitsus on ähvardanud selliseid plaane toetavate riikide vastu võtta vastumeetmeid. Neid ohte peetakse siiski piiratud, kuna majandussuhted ELiga on juba oluliselt vähenenud.
Lisaks arutab Saksamaa föderaalvalitsus seda küsimust G7 raames. Ta näeb end Ukraina rahastamises üha enam üksinda ja kardab, et rahvastiku heakskiit väheneb. Rahandusminister Lars Klingbeil on rõhutanud vajadust avaldada Putinile maksimaalset survet ja tugevdada Ukraina kaitsevõimet. Ukraina iga-aastane sõjaline rahaline vajadus on hinnanguliselt 50–70 miljardit eurot, mis rõhutab selle arutelu kiireloomulisust.
Arutelu Venemaa külmutatud varade kasutamise üle ei ole seega mitte ainult rahaline, vaid ka poliitiline väljakutse, millel võib olla Euroopa julgeolekupoliitikale kaugeleulatuv mõju.