Võitle paremuse eest: Austria naised nõuavad sotsiaalset külmutamist!

Võitle paremuse eest: Austria naised nõuavad sotsiaalset külmutamist!

Austrias on munarakkude külmutamine ehk sotsiaalne külmutamine praegu seadusega keelatud ilma meditsiinilise näidustuseta. Konstitutsioonikohus (VfGH) arutab 13. juunil 2025 hagi selle keelu vaidlustamiseks. Viinist pärit naine tugineb oma hagis Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 8, mis kaitseb õigust era- ja pereelu austamisele. Konstitutsioonikohtu otsus on veel pooleli.

Idufirma Fyrce Care kaasasutaja Lisa Maria Ladner on üks sotsiaalse külmutamise keelu tühistamise avalduse taga. Ta pidi 2024. aastal välismaale reisima, et oma munarakud külmutada, mis tema arvates oli lisakoormus. Koos kolleeg Johanna Riefiga käivitas ta platvormi Fyrce Care, et toetada naisi selles küsimuses. Seni on petitsioon saanud mitusada allkirja.

Õiguslik raamistik

Reproduktiivmeditsiini seaduse (FMedG) kohaselt on munaraku külmutamine lubatud ainult meditsiinilise vajaduse korral, näiteks vähi või endometrioosi korral. Seevastu spermatosoidide külmutamine on ilma meditsiinilise näidustuseta lubatud. Ülikooli günekoloogilise endokrinoloogia ja reproduktiivmeditsiini kliiniku direktor Bettina Toth selgitas, et kõige sagedasemad meditsiinilised näidustused munaraku külmutamiseks on kriitilises terviseseisundis naistel, kes pärast ravi sageli seisavad silmitsi viljatusega.

Hageja advokaat Matthias Brand rõhutas, et sotsiaalne munaraku külmutamine ei too kaasa naistele ega nende lastele ebasoodsat olukorda. Uuring näitab, et iga neljas naine Austrias võib jääda püsivalt lastetuks, kuna naiste viljakus langeb märkimisväärselt alates 30. eluaastast. Vaatamata kõrgetele kuludele, mis on umbes 4000 eurot tsükli kohta munarakkude väljavõtmiseks ja 400 eurot aastas säilitamise eest, on noorte naiste seas selle võimaluse vastu suur huvi.

Kriitika ja sotsiaalsed vaated

Arutelu sotsiaalse külmutamise üle ei ole vastuoluline. Kriitilised hääled, nagu aktion leben österreichi peasekretär Martina Kronthaler, hoiatavad hilise rasedusega kaasnevate terviseriskide ja naiste sotsiaalse surve eest pereplaneerimisel. Kronthaler kirjeldab meetodit kui kallist ja ebaturvalist ning nõuab suuremat sotsiaalset vastutust töö ja pere kokkusobivuse eest.

Valitsus on rõhutanud, et õigusakt on selle reguleerimisalas. Johanna Hayden liidukantseleist viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu kaalutlusõigusele kunstliku viljastamise osas ja palus seadusemuudatuse korral 18-kuulist ettevalmistusperioodi.

Samal ajal kui meditsiiniringkond nõuab kehtiva seadusandluse reformimist, näitab avalik arutelu ka seda, et naised tahavad laste saamisel ise otsustada. Konstitutsioonikohtu ees seisab nüüd ülesanne selgitada, kas kehtiv keeld on ühitatav enesemääramisõigusega.

Konstitutsioonikohtu otsustel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed Austria reproduktiivmeditsiinile. Sotsiaalne külmutamine on juba lubatud sellistes riikides nagu Hispaania, Rootsi ja Belgia. Nende läbirääkimiste tulemust jälgitakse suure huviga.

Vol.at teatab, News.at teatab selle kohta ja Kosmo.at lisab konteksti.