80-aastane valejuht põhjustab Vöcklabrucki lähedal maanteel A1 kaose!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

80-aastane sõitis A1-l 25 kilomeetrit valejuhina. Päästikuks oli segadus ja lahkumised tähelepanuta jäetud.

80-aastane valejuht põhjustab Vöcklabrucki lähedal maanteel A1 kaose!

80-aastane mees tekitas eile õhtul Vöcklabrucki linnaosas Westautobahnil (A1) kõmu, kui sõitis valejuhina 25 kilomeetrit Viini poole. Varahommikuni kestnud kummitussõidust andsid teada mitmed teised liiklejad, kes andsid politsei hädaabinumbril häiret. See tõi kaasa ohtlikud kõrvalepõikemanöövrid, millest ühes põrkas valele teele sõitnud juht kokku teise sõidukiga. Õnneks ei saanud nii 80-aastane kui ka teise auto 54-aastane juht vigastada.

Politsei suutis õnnetuspaigast umbes pooleteise kilomeetri kaugusel kiirrajal mehe peatada. Ta väitis, et ta ei oska seletada, kuidas tema kummituste teekond tekkis. Esialgsete leidude kohaselt oli 80-aastane mees jätnud tähelepanuta mahasõidu ja pööranud Regau juures ümber, enne kui liitus kiirteega vales suunas. Selline olukord toob esile valest sõidust tulenevad ohud ja tekitab küsimusi võimalike põhjuste kohta.

Üle 65-aastane ja ohus

Kindlustusandjate liidu (GDV) hiljutine uuring näitas, et umbes 50% valesti sõitvatest juhtidest on vanemad kui 65 aastat ja 40% isegi üle 75 aasta vanad. Liikluseksperdid peaksid pöörama erilist tähelepanu vanematele juhtidele, kes põevad dementsust ja on segaduses. Uuring, milles analüüsiti 222 valesti sõitnud juhi juhtumit, põhines anonüümsetel andmetel, sealhulgas psühholoogilistel aruannetel ja õnnetuste visanditel. Kolmandik neist valesõitudest juhtub seetõttu, et juhid muudavad tahtlikult suunda, sageli pärast tagasipööret liikuvas liikluses.

Vale sõidu probleemi minimeerimiseks töötavad liiklusplaneerijad ja teadlased tehniliste ja planeerimislahenduste kallal. Austrias on kiirteede mahasõitudele juba paigaldatud suured kollased hoiatussildid, mis viitavad valel teel sõitmise ohule. Belgias kasutatakse kaameraid valel teel sõitjate tuvastamiseks ja hoiatustulede aktiveerimiseks. Uuenduslik lähenemine pärineb Saarlandi ülikooli tudengitelt, kes on välja töötanud süsteemi, mis tuvastab infrapunaandurite abil vales suunas sõitjad.

Ennetusmeetmed ja tehnoloogilised lahendused

Saksamaal on alates 2013. aastast kehtinud kiirteelt mahasõitude planeerimise kontrollnimekiri, et segaseid kohti parandada. Psühholoog emeriit Berthold Färber rõhutab valel teel sõitjate kiirema hoiatamise vajadust. Siegfried Brockmann soovitab vanematele juhtidele saatjaga reise, et edendada paremat läbinägelikkust, selle asemel et koheselt juhtimiskeeldusid kehtestada. Võimalike lahendustena arutatakse ka tehnilisi meetmeid, sealhulgas "autopiloote", mis võiksid takistada juhil vales suunas sõitmist. Kaasaegsete navigatsioonisüsteemide, hoiatusmärkide ja intelligentsete autode kombinatsioon võib lõppkokkuvõttes suurendada kõigi liiklejate ohutust.

Sellised juhtumid, nagu 80-aastase inimese vale sõit A1-l, ei kujuta endast ainult individuaalset probleemi, vaid on sümptomiks suurematele väljakutsetele, millega liikluse planeerimine ja ohutus silmitsi seisavad. Seetõttu on teema endiselt väga aktuaalne.