Rootsi lubab tappa peaaegu 10% hundi elanikkonnast

04. Januar 2025

WOM

Artikel als PDF

Kommentare

Diesen Artikel teilen:

Rootsi alustas sel nädalal oma iga -aastast hundijahti ja lubab tappa peaaegu 10% ohustatud hundi elanikkonnast. Looduskaitsjad väljendavad muret selle vastuolulise poliitika pärast.

hundid Rootsis: vastuoluline jahipoliitika

Alates 2010. aastast on Rootsi lubanud litsentseeritud kvoodi põhjal huntide jahti pidada. Looduskaitsjad väidavad, et see on vastuolus Euroopa Liidu seadustega ja on esitanud kaebusi EL -i komisjonile, kes on juba teatanud, et teatas Rootsile vastavusest.

huntide tagastamine

hunte küttisid 1970. aastatel kuni hävitamiseni, kuid asus järk -järgult Põhja -Euroopa riiki, mida toetasid ELi kaitseseadused. Nüüd lubab Rootsi valitsus hinnangulisest 375 hundist 30 tappa, juhtides maapiirkondade elanike ja veiseomanike julgeolekuprobleeme.

Hundipopulatsiooni vähendamine

See on osa

huntide kaitsetase

Vaatamata hundi staatusele kui "väga ohustatud" vastuolud looduskaitsjate poolt

Staatus "rangelt kaitstud" tähendas, et hunte ei lubatud tappa ega sihikindlalt kinni püüda. Väljaõppega antakse liikmesriikidele rohkem "paindlikkust" oma kohalike hundipopulatsioonide haldamisel. WWF -il on

Hundipopulatsiooni languse ohte

Looduskaitsjad kardavad, et hundipopulatsiooni langus võib põhjustada suurenenud geneetiliste probleemide riski elanikkonnas. "10 miljonit inimest, mis on võrreldav meie 450 000 ruutkilomeetri pindalaga, peaks olema üks rikkaimaid riike elaniku kohta, peaks olema sobiv meie metsloomade arv," ütles CNN -iga võrreldes looduskaitseorganisatsiooni looduskaitseorganisatsiooni tegevdirektor Staffan Widstrand.

poliitilised kaalutlused

Ta süüdistas Rootsi valitsust "eluvastase suhtumise" esindamises ja "palju agressiivsema predaatorivastase poliitika järgimises" kui eelmistel valitsustel. Aastal 2024 on litsentsid 486 jahti jaoks bären" nende kohta, kui need on 20%.

avalik julgeolek ja hundi pikkus

Rootsi maapiirkondade minister Peter Kullgren ütles CNN -ile, et valitsus tegeleb riigi hundipoliitika muutmisega pärast ametisse astumist 2022. aastal. Kuid mõned looduskaitsjad usuvad, et hunte kasutatakse poliitilise survevahendina.

hundid Euroopas: kasvav väljakutse

Negatiivne suhtumine huntidesse kasvab ka mujal Euroopas. 2022. aastal tappis hunt Ursula von der Leyen, kes kuulus Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyen. Ta selgitas, et "hundipakkide koondumine mõnes Euroopa piirkonnas on tõeline oht veistele ja potentsiaalselt ka inimestele".

tasakaalustatud lähenemisviisi taotlus

Maapiirkondade minister Gull Gren tühjendab, et hundid mõjutavad Rootsi ühiskonda "oluliselt rohkem kui varem". Rootsi looduskaitseühingu esimees Beatrice Rindevall juhib aga tähelepanu sellele, et alates 1821. aastast pole inimeste vastu hundirünnakut olnud. "Valitsus tekitab tarbetuid hirmusid," lisas ta.

tuleviku pilk

Rootsi kiskjate ühingu esimees

Orrebrant hoiatab, et 7. märtsil jõustuva ELi komitee otsust võiks anda ka Rootsiga sarnaselt selliseid riike nagu Saksamaa, Itaalia või Hispaania. Põhja-Euroopa osades on Ukraina sõda pidades muutumas iseseisvus üha olulisemaks.

toidutootmisel töötavate veisekasvatajate jaoks pakub see riiklik tegevuskava Rootsi suuremate röövloomade elanikkonna vähendamiseks täiendavat stiimulit. "Hunt on keeruline loom, kellega saab kasutada elamiseks," selgitab Magnus Rydholm Rootsi jahi- ja eluslooduse ohjamise assotsiatsioonist. Ta usub, et huntide litsentseeritud jaht on veiste kaitsmiseks vajalik meede.

Lõpuks on Bark Valley mures teistele riikidele saadetud sõnumi pärast: kõrgelt arenenud riik nagu Rootsi võtab ühe, nagu ta seda nimetab, looduskaitse valdkonnas. "Kuidas saaksime paluda teistel riikidel kaitsta selliseid loomi nagu tiigrid, lõvid ja elevandid, kui me ei saa koos huntidega koos elada?"