Rootsi lubab tappa ligi 10% hundipopulatsioonist

Rootsi lubab tappa ligi 10% hundipopulatsioonist

Rootsi alustas sel nädalal iga-aastast hundijahti, mis lubas hukata ligi 10% ohustatud hundipopulatsioonist. Looduskaitsjad tõstavad selle vastuolulise poliitika pärast muret.

Hundid Rootsis: vastuoluline jahipoliitika

Alates 2010. aastast lubab Rootsi hundijahti litsentseeritud kvoodi alusel. Looduskaitsjad väidavad, et see on vastuolus Euroopa Liidu seadustega ja on esitanud kaebused Euroopa Komisjonile, kes on juba teatanud, et uurib Rootsi reeglite järgimist.

Huntide tagasitulek

Hundid kütiti väljasuremiseni 1970. aastatel, kuid need on ELi looduskaitsealaste õigusaktide abil järk-järgult Põhja-Euroopa riiki taasasustanud. Nüüd lubab Rootsi valitsus tappa hinnanguliselt 375 hundist 30, viidates maaelanike ja karjaomanike ohutusega seotud probleemidele.

Hundi populatsiooni vähendamine

See on osa Valitsuse jõupingutused, et vähendada järsult huntide koguarvu riigis – varasemalt minimaalselt 300-lt praegusele 170-le. Rootsi Keskkonnakaitseagentuur nimetab seda miinimumarvu "soodsaks kontrollväärtuseks".

Huntide kaitsetase

Vaatamata hundi staatusele "väga ohustatud". Rootsi Punane Nimekiri, mis jälgib liikide väljasuremisohtu Põhjamaades, on mure suurenenud. Eelmisel kuul hääletas komisjon Berni komitee, mis hõlmab 49 riiki ja Euroopa Liitu, ELi ettepanekule langetada huntide kaitsestaatust rangelt kaitstult kaitstud tasemele.

Looduskaitsjate vastuseis

Rangelt kaitstud staatus tähendas, et hunte ei saanud tahtlikult tappa ega kinni püüda. Reitingu alandamine annab liikmesriikidele kohalike hundipopulatsioonide haldamisel rohkem „paindlikkust”. WWF-il on... vaidlustanud selle otsuse ja nimetas EL-i sammu "tõsiseks veaks ilma kindla teadusliku aluseta".

Hundi populatsiooni vähenemise ohud

Looduskaitsjad kardavad, et hundipopulatsiooni vähenemine võib kaasa tuua suurenenud geneetiliste probleemide riski populatsiooni sees. "10 miljoni elanikuga riik, mis on võrreldav meie 450 000 ruutkilomeetriga, peaks olema üks rikkamaid riike elaniku kohta maailmas ja meie eluslooduse populatsioon peaks olema piisav," ütles looduskaitserühma Wild Wonders International tegevdirektor Staffan Widstrand CNN-ile.

Poliitilised kaalutlused

Ta süüdistas Rootsi valitsust "metsloomadevastase hoiaku" võtmises ja "palju agressiivsema kiskjatevastase poliitika" elluviimises kui eelmised valitsused. 2024. aastal väljastati jahipidamise luba 486 riigis elavale inimesele Karud välja antud, mis moodustab umbes 20% nende elanikkonnast.

Avalik turvalisus ja hirm huntide ees

Rootsi maaeluminister Peter Kullgren ütles CNN-ile, et valitsus on riigi hundipoliitika muutmise nimel töötanud alates ametisse astumisest 2022. aastal. Mõned looduskaitsjad usuvad siiski, et hunte kasutatakse poliitilise hoovana.

Hundid Euroopas: kasvav väljakutse

Negatiivne suhtumine hunti kasvab ka mujal Euroopas. Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile kuulunud poni tappis 2022. aastal hunt. Ta rääkis 2023. aastal, öeldes, et "hundikarjade koondumine mõnesse Euroopa piirkonda kujutab endast reaalset ohtu kariloomadele ja potentsiaalselt ka inimestele."

Nõua tasakaalustatud lähenemist

Maaeluminister Kullgren tunnistab, et hundid mõjutavad Rootsi ühiskonda "varasemast oluliselt rohkem". Rootsi Looduskaitseühingu esinaine Beatrice Rindevall juhib aga tähelepanu sellele, et hundi rünnakuid inimeste vastu pole toimunud alates 1821. aastast. "Valitsus õhutab tarbetuid hirme," lisas ta.

Pilk tulevikku

Rootsi kiskjate assotsiatsiooni juht Orrebrant hoiatab, et EL-i komitee 7. märtsist jõustuv otsus võib anda ka sellistele riikidele nagu Saksamaa, Itaalia või Hispaania volitused Rootsiga sarnasel viisil jahti pidada. Osades Põhja-Euroopas muutub isevarustatus Ukraina sõja valguses üha olulisemaks.

Toidu tootmisega tegelevatele loomakasvatajatele pakub see riiklik tegevuskava täiendavat stiimulit suuremate kiskjaliste populatsiooni vähendamiseks Rootsis. "Hunt on raske loom, kellega koos elada," selgitab Magnus Rydholm Rootsi Jahinduse ja Looduse Organisatsiooni Ühingust. Ta leiab, et hundiloaga küttimine on vajalik abinõu kariloomade kaitseks.

Lõpuks on Rindevall mures teistele riikidele saadetava sõnumi pärast: kõrgelt arenenud riik, nagu Rootsi, võtab looduskaitse suhtes seda, mida ta nimetab regressiivseks. "Kuidas me saame paluda teistel riikidel kaitsta loomi, nagu tiigrid, lõvid ja elevandid, kui me ei suuda huntidega koos eksisteerida?"