Vaatamata meile kriitikale on Gruusias protestid seotud peaministriga

Vaatamata meile kriitikale on Gruusias protestid seotud peaministriga

Tbilisa Gruusia pealinnas toimusid pühapäeva õhtul, mis nüüd toimusid neljandal õhtul. Meeleavaldused väljendavad vallandamist valitsuse otsuse üle peatada kõnelused ELi ühinemisest. Mitu tuhat Euroopa-meelset meeleavaldajat seisid silmitsi politseiga, mis oli varustatud pisargaasi ja veekahuritega.

protestide taust

Gruusia, 3,7 miljoni elanikuga riik, on valitseva partei "Gruusia unistuse" ja opositsiooni vahel kuude kaupa silmitsi üha suureneva pingega. Viimane süüdistab valitsust üha enam autoritaarse, lääne- ja venevastase poliitika järgimises. Pärast neljapäeval toimunud teadaannet eskaleerus, et valitsus soovis neli aastat EL -i kõnelusi külmutada.

protestid kogu riigis

Pühapäeva õhtul kogunesid meeleavaldajad taas Tbilisi kesklinnale Rustaweli tänavale. Gruusia uudisteagentuuri Interpressi andmetel blokeeriti teed ka riigi kõige olulisemale kauplemisspordile Musta mere linnas Poti. Protestidest teatati vähemalt kaheksas linnas ja omavalitsustes ning teated opositsiooniline telekanalite saatest, näiteks 20 000 elanikuga linnas Khashuri meeleavaldajad, viskavad "Gruusia unistuse" peole mune ja rebib peo lipu maha.

rahvusvahelised reaktsioonid

EL-i ja USA-d on teavitatud sellest, mida nad hindavad Gruusiast lahkumisena läänemeelsest kursusest ja Venemaa mõju poole. Gruusia unistus seevastu kaitseb oma meetmeid riikliku suveräänsuse kaitseks väliste mõjude vastu. Venemaa endine president Dmitri Medvedev kommenteeris, et Georgia "liikus Ukraina teel kiiresti pimedasse kuristikku" ja et sellistel arengutel olid üldiselt katastroofilised tagajärjed.

valitsuse roll

Gruusia peaminister Irakli Kobakhidze lükkas USA kriitika tagasi meeleavalduste suhtes vägivalla vägivalla vägivalla osas. Pressikonverentsil selgitas ta, et politsei tegutses kõrgemal tasemel kui Ameerika Ühendriikide ja Euroopa julgeolekujõud ning kaitses riiki edukalt põhiseadusliku korra edaspidise rikkumise eest. Kobakhidze märkas ka, et Gruusiaga strateegiline partnerlus Washingtoni teadaanne oli ajutine sündmus.

põhiseaduslik kriis ja poliitilised pinged

Väljaminev president Salome Zourabichvili, keda tuntakse valitsuse kriitikuna ja ELi ühinemise pooldajana, teatas, et ei astu tagasi, kui tema mandaat selle kuu lõpus lõppeks. Ta kirjeldas oktoobris valitud uut parlamenti ebaseaduslikuks ja ilma volitusteta tema järeltulija kindlaksmääramiseks. Kobakhidze lubas, et Zourabichvili peab oma ametlikust korterist lahkuma 29. detsembril

võõraste mõjutuste vastu suunatud apellatsioonkaebus

Suur hulk diplomaate ja riigiteenistujaid on allkirjastanud avatud kirjad, milles nad kirjeldavad ELi läbirääkimiste peatamist ebaseaduslikuks. Gruusia välisministeerium tõi oma avalduses välja, et välisriigid üritasid sekkuda Gruusia institutsioonidesse. See pole vastuvõetav.

Gruusia teel EL

Gruusia on alates 1991. aasta Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest tugevalt orienteeritud lääne poole ja üritab vähendada Venemaa mõju. Lubati, et ühel päeval võib Gruusiast saada NATO liige ja eelmisel aastal tunnustati seda riiki ametlikult EL -i kandidaadina. Sellegipoolest kasvab mure, et "Gruusia unistuste" valitsus võiks sellest kursusest hoolimata vastupidistest väidetest loobuda. Juunis võttis ta vastu seaduse, mis sunnib hädaolukordade ja abistamise organisatsioone registreeruma "välismaa esindajatena", kui rohkem kui 20% nende rahastamisest tuleb välismaalt. Lisaks võeti septembris vastu seadus, mis piirab LGBT õigusi.

ELi välismaine esindaja Kaja Kallas väljendas pühapäeval meeleavaldajatega solidaarsust ja selgitas: "Oleme Gruusia rahva poolel ja toetame nende soovi Euroopa tulevikuks." Ta mõistis hukka meeleavaldajate vägivalla ja kahetses valitseva partei signaale, et mitte minna kaugemale EL -i ja parandada riigi demokraatlikke tingimusi.