Protestid Gruusias suurenevad hoolimata USA kriitikast peaministri suhtes

Protestid Gruusias suurenevad hoolimata USA kriitikast peaministri suhtes

Gruusia pealinnas Thbilisis toimusid pühapäeva õhtul meeleavaldused, mis on nüüdseks toimunud juba neljandat õhtut. Meeleavaldused väljendavad rahulolematust valitsuse otsuse üle peatada kõnelused ELiga ühinemise üle. Mitu tuhat Euroopa-meelset meeleavaldajat seisis silmitsi pisargaasi ja veekahuritega varustatud politseinike vastu.

Protestide taust

3,7 miljoni elanikuga Gruusia on juba kuid seisnud silmitsi kasvavate pingetega valitseva partei Gruusia Unistus ja opositsiooni vahel. Viimane süüdistab valitsust üha autoritaarsema, läänevaenulikuma ja venemeelsema poliitika elluviimises. Viimane kriis eskaleerus pärast neljapäevast teadet, et valitsus soovib EL-i kõnelused neljaks aastaks külmutada.

Protestid üle riigi

Pühapäeva õhtul kogunesid meeleavaldajad taas Thbilisi kesklinna Rustaveli tänavale. Gruusia uudisteagentuuri Interpress teatel olid tõkestatud ka teed riigi peamisse kaubasadamasse Musta mere äärses Poti linnas. Protestidest teatati vähemalt kaheksas linnas ja alevikus ning opositsiooni telekanalite teated näitasid, kuidas 20 000 elanikuga Khashuri linnas meeleavaldajad loopisid partei Gruusia Unistus kontorit munadega ja rebisid maha partei lipu.

Rahvusvahelised reaktsioonid

EL ja USA on mures selle pärast, et Gruusia nihkub läänemeelselt kursilt Venemaa mõjuvõimu poole. Gruusia unistus seevastu kaitseb oma meetmeid riikliku suveräänsuse kaitsena välismõjude eest. Venemaa endine president Dmitri Medvedev kommenteeris, et Gruusia on "kiiresti liikumas mööda Ukraina teed pimedasse kuristikku" ning sellistel arengutel on tavaliselt katastroofilised tagajärjed.

Valitsuse roll

Gruusia peaminister Iraagi Kobakhidze lükkas tagasi USA kriitika väidetava "liigse jõu kasutamise" üle meeleavaldajate vastu. Pressikonverentsil nentis ta, et politsei tegutses USA ja Euroopa julgeolekujõududest kõrgemal tasemel ning kaitses riiki edukalt põhiseadusliku korra edasise rikkumise eest. Kobakhidze märkis ka, et Washingtoni teade strateegilise partnerluse peatamisest Gruusiaga oli ajutine sündmus.

Põhiseaduslik kriis ja poliitilised pinged

Valitsuse kriitikuna ja EL-i liikmelisuse toetajana tuntud ametist lahkuv president Salome Zourabitšvili teatas, et ei astu tagasi, kui tema mandaat selle kuu lõpus lõppeb. Ta kirjeldas oktoobris valitud uut parlamenti kui ebaseaduslikku ja tal ei ole õigust oma järglast valida. Kobakhidze lubas, et Zourabitšvili peab oma ametlikust elukohast lahkuma 29. detsembril.

Apellatsioon võõraste mõjude vastu

Suur hulk diplomaate ja ametnikke on allkirjastanud avatud kirjad, milles nimetavad EL-i läbirääkimiste peatamist ebaseaduslikuks. Gruusia välisministeerium märkis avalduses, et välisriigid üritavad sekkuda Gruusia institutsioonide toimimisse. See ei ole vastuvõetav.

Gruusia teel Euroopa Liitu

Alates Nõukogude Liidu lagunemisest 1991. aastal on Gruusia kaldunud tugevalt lääne poole ja püüdnud Venemaa mõju vähendada. On olnud lubadusi, et Gruusiast võib kunagi saada NATO liige, ja eelmisel aastal tunnistati riik ametlikult EL-i kandidaatriigiks. Kasvab aga mure, et Gruusia Unistuste valitsus võib sellest kursist loobuda, hoolimata väidetest vastupidises. Juunis võeti vastu seadus, mis kohustab hädaabi- ja abiorganisatsioone registreeruma "välisagentidena", kui üle 20% nende rahastamisest tuleb välismaalt. Lisaks võeti septembris vastu LGBT õigusi piirav seadus.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas avaldas pühapäeval meeleavaldajatele solidaarsust, öeldes: "Seisame Gruusia rahvaga ja toetame nende soovi euroopaliku tuleviku järele." Ta mõistis hukka meeleavaldajate vastu suunatud vägivalla ja kahetses valitseva partei signaale, et ta ei jätka ELiga ühinemise ja demokraatlike tingimuste parandamise teed riigis.