NATO minister Brüsselis: Venemaa torpedeeris USA rahuplaani!

NATO minister Brüsselis: Venemaa torpedeeris USA rahuplaani!

4. aprillil 2025 kogunes NATO välisminister Brüsselisse kahepäevasele vahetusele, mille keskmes oli seoses Ukraina konfliktiga seotud geopoliitilised pinged. ELi peadiplomaat Kaja Kallas võttis osa kõnelustest. Allianzi liikmed, sealhulgas mitmed Euroopa NATO riigid, väljendasid Venemaa teravat kriitikat. Nad süüdistavad Moskvas USA jõupingutuste torpedeerimises Ukrainas relvarahu ja nõuavad USA -st selget vastust.

USA riigisekretär Marco Rubio näitas, et president Donald Trump ei ole Vladimir Putini viivitustaktikaga kaua rahul. Ukrainale viidates rõhutas Rubio, et see oli rohkem kui "nädalaid kui kuud", kuni USA reageeris sellele, kui Putin ei muuda oma kursust. Võimalikud meetmed hõlmavad uusi sanktsioone Venemaa vastu või Ukraina täiendavaid relvi. Trump esitas varem ettepaneku 30-päevase relvarahu kehtestamiseks ilma eeltingimusteta, kuid mille Putin lükkas tagasi.

Euroopa reaktsioonid Venemaa suhtumisele

Ameerika Ühendriikide kannatlikkus Venemaaga kaob ja Euroopa partnerid näitavad mõistmist. Prantsuse välisminister Jean Noël Barrot ütles, et Venemaa võlgneb vastuse Ameerika Ühendriikidele. Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kritiseeris Kremli "tühjasid sõnu ja lubadusi", samas kui Suurbritannia välisminister David Lammy Putin süüdistas protsessi ja lükkasid olukorra edasi.

Kanada välisminister Melanie Joly nõudis Venemaa reageerimise tähtaega Ceasefire'i pakkumisele. Kallas väljendas usaldust Ameerika Ühendriikide oskuste vastu austama Ukraina ja Euroopa positsioone nende vestlustes Venemaaga. Sellegipoolest on olukord endiselt pingeline: Putin oli juba märtsis Ameerika täieliku relvarahu ettepaneku tagasi lükanud.

NATO ja geopoliitilised pinged

NATO välisministri arutelud hõlmasid ka ELi panust täiendamisse jõupingutustesse. Järgmise nelja aasta jooksul kavandatud 800 miljardit eurot ja 150 miljardit eurot ELi laenud on mõeldud liikmesriikide sõjalise tugevuse tugevdamiseks. Trump rõhutab, et kõik NATO riigid peaksid kaitsmiseks kulutama viis protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Ameerika Ühendriikide praegune osakaal on umbes 3,4 protsenti, samas kui Euroopa ja Kanada riigid kasutavad ainult keskmiselt 2,0 protsenti.

NATO ja Venemaa vahelised geopoliitilised pinged on viimastel kuudel suurenenud. Ukraina konflikti tuleb käsitleda kriitilise tähelepanu keskpunkti. Analüütikute ja poliitiliste kommentaatorite sõnul peetakse enam kui 100 000 USA sõduri sõjalist kohalolekut Euroopas üha enam strateegiliseks meetmeks Venemaa hirmutamiseks ja NATO-East'i külje kaitsmiseks. Venemaa vaatlejad analüüsivad täpselt USA vägede liikumist, mis suurendab survet Venemaale ja otsese vastasseisu riski.