Kliimakriis silmapiiril: ELi kliimaeesmärk aastani 2040 on tulistest aruteludest hoolimata ohus!

Kliimakriis silmapiiril: ELi kliimaeesmärk aastani 2040 on tulistest aruteludest hoolimata ohus!

Viimastel nädalatel on üha enam arutletud ELi ambitsioonika kliimaeesmärgi üle, milleks on kasvuhoonegaaside heitkogused 2040. aastaks –90%. Kriitikat tuleb erinevatest nurkadest, eriti mõnest liikmesriigist, kes nõuavad kliimaeesmärkide nõrgendamist. Valju Econews Greenpeace hoiatas, et ei kasutaks nõrgenevat majandust ettekäändena kliimaeesmärkide vesitamiseks ja rõhutas, et igal kümnendik kraadi võrra globaalse temperatuuri tõus avaldab majandusele erinevaid negatiivseid mõjusid.

Eriti murettekitav on võimalik ohtlike kasvuhoonegaaside sertifikaatidega kauplemine, mida peetakse kliimaeesmärkidest kõrvalehoidmise viisiks. See võimaldaks liikmesriikidel täita oma heitkoguste vähendamise eesmärgid kompensatsioonidega teistest riikidest, nagu Euroopa Komisjon teeb ettepaneku. Vaatamata sellele paindlikkusele, mis võimaldab alates 2036. aastast kuni 3% eesmärgist kompenseerida ELi-väliste riikide rahvusvaheliste kliimasertifikaatidega, on skeptilised endiselt. Eksperdid hoiatavad reaalsete riskide eest, et sertifikaadid ei pruugi viia soovitud heitkoguste vähenemiseni.

Poliitiline poleemika ja vastutus

Sellised liikmesriigid nagu Prantsusmaa nõuavad kliimaeesmärgi muutmist, õhutades veelgi arutelu keerukuse ja ambitsioonikuse taseme üle. Greenpeace on kiitnud kantsler Stockerit tema pühendumise eest kliimaneutraalsusele 2040. aastal Austrias ja kutsub kliimaminister Totschnigi üles astuma sarnaseid samme. Vaatamata EL-i eriarvamustele on selge, et otsustav samm kliimaneutraalsuse saavutamise suunas 2050. aastaks nõuab siduva vaheetapina 2040. aastaks seatud 90% eesmärgi täitmist. ZDF täna teatatud.

Euroopa Komisjoni ettepanekud, millesse suhtuvad ka eksperdid kriitiliselt, näevad ette, et praeguste plaanide kohaselt peaks vähemalt 87% heitkoguste vähendamisest toimuma EL-i sees. Küll aga tuleb üle vaadata, kuidas saab liikmesriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid konkreetselt ellu viia, et vältida majanduslikku koormust.

Tee kliimaneutraalsuse poole

Seoses novembris Brasiilias toimuva kliimakonverentsiga kavatseb EL esitada oma põhjaliku kliimaplaani septembriks. Olukorra kiireloomulisust rõhutab asjaolu, et praeguste andmete järgi jääb EL tõenäoliselt saavutamata oma vaheeesmärk – 55% vähendamine aastaks 2030. Teaduse ja Poliitika Fondi ekspert Oliver Geden rõhutab, et järgmised viis aastat on kliimaeesmärkide edukaks elluviimiseks üliolulised.

Edukaks ümberkujundamiseks on ärilt ja teadustöölt vaja planeerimisturvalisust. Kui mõned osalejad, nagu Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskodade Liit (DIHK) kritiseerivad kliimaeesmärki kui liiga kõrget ja potentsiaalselt majandusele kahjulikku, siis Keemiatööstuse Liit (VCI) näeb paindlikkuses ja rahvusvaheliste meetmetega arvestamise võimalust pragmaatilise lahendusena. Eks ole aga näha, kuidas kogu läbirääkimised arenevad, sest ettepanekud vajavad veel Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide heakskiitu.