Soome punkr: kaitsepoliitika kaitse ja rände vahel!
Soome punkr: kaitsepoliitika kaitse ja rände vahel!
Parempoolse populistliku partei "True Finns" (Perussuomalaiset/PS) esimees Jussi Halla-aho on praeguses avalduses kommenteerinud olukorda Euroopa Liidu piirides. Ta kritiseerib EL -i selle piiri kontrolli allhanke eest Türgile, mida ta kirjeldab kui vastutustundetut. Eriti seoses põgenike arvu suurenemisega Türgi ja Kreeka vahelisel piiril, näeb Halla-aho olulisi riske Euroopa julgeolekule. Ta rõhutab, et EL peaks Türgile tuginemise asemel kontrollima oma väliseid piire, mida ta ei hinda usaldusväärse partnerina. Halla-aho nõuab Kreekale tuge oma piiride füüsilises kaitses ja propageerib sisepiiride kontrolli Euroopas.Vahepeal keskenduti ka Soome riiklikele julgeolekumeetmetele. Vastavalt Kleine zeitung , uus president, on uus president. Soome, mis on olnud NATO liige alates 2023. aastast, näeb suurenenud ähvardusi oma piiril kokku puutunud sõjalise kohaloleku tõttu Venemaal. See olukord nõuab viimastel aastatel pidevalt kohandatud riikliku julgeolekustrateegia läbivaatamist ja tugevdamist.
Soome turvaarhitektuur
Soomes punkrisüsteemid mängivad tsiviilkaitses keskset rolli. Mahutavust ei ole külmast sõjast saadik vähenenud ja riigis on rohkem kui 50 000 varjupaika, mis pakuvad ruumi umbes 4,8 miljonile inimesele - see on umbes 85 protsenti elanikkonnast. Ainuüksi pealinnas Helsingis on 650 000 elaniku ja külastaja jaoks kuni 900 000 kaitsekohta, millest 180 000 on suurtes avalikes punksüsteemides.
Reede pärastlõunal külastas Halla-aho ühte neist Merihakas asuvatest punkrisüsteemidest, mida kasutatakse igapäevaelus spordikeskusena, kuid võib hädaolukorras kuluda kuni 6000 inimest. Need süsteemid pole mitte ainult Soome tsiviilkaitse oluline osa, vaid ka Soome jätkuva pühendumuse väljendus kollektiivsele julgeolekule, mis kajastub selle sõjalises valmisolekus ja hästi treenitud reservväelastes - umbes 280 000.
väljakutsed pagulaskriisist
Halla-aho väljendas ka oma muret jätkuva põgenikekriisi pärast, mida pingutatakse Süüria põgenike Türgi piiride avamisega. See otsus tähistab 2016. aasta lõpus sõlmitud EL-Türkiye lepingu lõppu ja toob piiridesse humanitaarkatastroofi potentsiaali. Ta näeb EL -i Türgi väljapressimiskatse võimalust ja palub liikmesriikidel rangelt lähtuda varjupaigarakenduste töötlemisele.
Soome valitsus kirjeldab Halla-aho kui rändsõbralikku, mis võib riikliku julgeolekuolukorda silmas pidades viia polariseeritud aruteluni. Põhja- ja Ida -Euroopas on juba mures hääli, mis hoiatavad varjupaigapoliitika tõsist läbivaatamist võimalike riskide vastu võitlemiseks. Neid arutelusid tugevdab Soome ajalooline kogemus, mis navigeerib sageli ida ja lääne vahel.
Nende väljakutsetega piirides,pidevalt fookuses, peetakse Soome turvapoliitikat jätkuvalt rahvusliku identiteedi ja suveräänsuse keskseks elemendiks. Need arengud rõhutavad vajadust tugeva ja kohanemisvõimega poliitika, mis reageerib nii sise- kui ka välistele ohtudele.
| Details | |
|---|---|
| Ort | Helsinki, Finnland |
| Quellen | |