Keskendutakse Euroopale: Stocker arutab Tirana turvalisust ja rännet

Keskendutakse Euroopale: Stocker arutab Tirana turvalisust ja rännet

Tirana, Albanien - 15. mail 2025 toimub Albaanias Tiranas Euroopa poliitilise kogukonna (EPG) kuues tippkohtumine. Sellel koosolekul osaleb 47 Euroopa riikide riigipead ja valitsus, sealhulgas Austria kantsler Christian Stocker (ÖVP). EPG, mis asutati Prahas 2022. aasta oktoobris Prahas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni algatusel, on kehtestanud end platvormina Euroopa väljakutsete lahendamiseks. Selle tippkohtumise päevakorras on kesksed teemad, sealhulgas Euroopa turvalisus Venemaa agressioonisõja kontekstis Ukraina vastu, konkurentsivõime ja ränne.

Euroopa Liidu olulise esindajana on kohal nõukogu president António Costa, Albaania peaminister Edi Rama aga tippkohtumist. Tuleb rõhutada, et Venemaa ja Valgevene on sündmusest välja jäetud, mis rõhutab EPG poliitilist orientatsiooni.

temaatiline fookus ja kahepoolsed vestlused

Konsultatsioonid käsitlevad intensiivselt Euroopa turvalisust, eriti silmas Ukraina sõja jätkuvaid väljakutseid. Lisaks sellele kesksele teemale arutatakse ka Euroopas konkurentsivõimet ja rändevoolusid. Kantsler Stockeri jaoks on kavas ka kahepoolsed vestlused erinevate riigipeadega, sealhulgas Edi Rama (Albaania), Jakov Milatović (Montenegro), Aleksandar Vučić (Serbia), Nikol Paschinjan (Armeenia) ja Vjosa Osmani-Sadriu (Kosovo).

Juba eelmisel tippkohtumisel 2023. aasta juunis Moldovas Chisinaus, peaaegu 50 riigipead ja valitsus, et moodustada selge rinde Venemaa agressioonisõja vastu. Sel puhul puhusid euroopaadid koos Moldova Vabariigi lippudega, mis on euroopia pooldanud. Üritus asus Ukraina piiri lähedal ja kajastas piirkonna geopoliitilisi pingeid.

migratsioon ja varjupaigapoliitika Euroopas

Keskteema, mis võiks mängida ka rolli eelseisvas tippkohtumises, on ränne. Reaktsioonides migratsioonile ja varjupaigale on ELi riigid praegu väga nõus. Kui Lõuna -Euroopa riigid nagu Kreeka ja Itaalia nõuavad rändajate õiglasemat levitamist, siis Ida -Euroopa riigid nagu Poola ja Ungari tuginevad sulgemisele ja tagasilöökidele, mis rikuvad ELi seadust ja Genfi põgenike konventsiooni. Tagasilükkamised on vägivaldne sisserändajate tagasilükkamine, kes otsivad kaitset ELi välistel piiridel.

Alates Talibanist 2021. aasta suvel astudes sisserändajate suurenemine pärast 2021. aasta suvel asus see arutelu veelgi. Viimastel aastatel on täheldatud üha suuremat valmisolekut sulgeda, samas kui EL oli keskenduda ka inimõigustele ja varjupaiga ütlemistele. Pagulastega tegelemine näitab ka ebavõrdset kohtlemist: kuigi Ukraina sõja põgenikke võetakse suuresti solidaarsusega, puutuvad teiste kriisipiirkondade rändajad sageli karmide meetmetega kokku.

Tirana eelseisv tippkohtumine ei aita mitte ainult kaasa julgeolekupoliitika probleemide arutelule, vaid võib anda ka otsustavaid impulsse Euroopa rändepoliitikale, mis peaks keskenduma nii humanitaar- kui ka julgeoleku -poliitilistele aspektidele. Poliitiliste positsioonide vaheline kontrast ei saaks vaevalt olla selgem ja nõuab kiireloomulisi lahendusi Euroopa tasandil.