Euroopa fookuses: Stocker arutleb Tiranas julgeoleku ja rände üle

Euroopa fookuses: Stocker arutleb Tiranas julgeoleku ja rände üle

Euroopa Poliitilise Ühenduse (EPG) kuues tippkohtumine toimub 15. mail 2025 Albaanias Tiranas. Sellel kohtumisel osaleb 47 riigi- ja valitsusjuhti Euroopa riikidest, sealhulgas Austria kantsler Christian Stocker (ÖVP). Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni initsiatiivil 2022. aasta oktoobris Prahas asutatud EPG on end tõestanud platvormina, kus Euroopa väljakutseid üheskoos lahendada. Kõnealuse tippkohtumise päevakorra põhiteemadeks on Euroopa julgeolek Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kontekstis, konkurentsivõime ja ränne.

Ülemkogu president António Costa on kohal Euroopa Liidu peamiste esindajatena ning Albaania peaminister Edi Rama on tippkohtumise kaasesimees. Eriti tähelepanuväärne on see, et Venemaa ja Valgevene on üritusest välja jäetud, mis rõhutab EPG poliitilist suunitlust.

Temaatilised fookused ja kahepoolsed arutelud

Arutelu keskendub intensiivselt Euroopa julgeolekule, eriti arvestades Ukraina sõjast tulenevaid jätkuvaid väljakutseid. Lisaks sellele kesksele teemale räägitakse ka konkurentsivõimest ja rändevooludest Euroopas. Samuti on kantsler Stockeril kavas kahepoolsed kõnelused erinevate riigipeadega, sealhulgas Edi Rama (Albaania), Jakov Milatović (Montenegro), Aleksandar Vučić (Serbia), Nikol Pashinjan (Armeenia) ja Vjosa Osmani-Sadriu (Kosovo).

Eelmisel tippkohtumisel 2023. aasta juunis Moldovas Chisinaus kohtusid ligi 50 riigi- ja valitsusjuhti, et moodustada selge rinde Venemaa agressioonisõja vastu. Sel korral lehvisid Euroopa lipud koos Euroopa-meelse Moldova Vabariigi lippudega. Üritus toimus Ukraina piiri lähedal ja peegeldas piirkonna geopoliitilisi pingeid.

Rände- ja varjupaigapoliitika Euroopas

Keskne teema, mis võiks ka eelseisval tippkohtumisel oma rolli mängida, on ränne. EL-i riigid on praegu rände- ja varjupaigaküsimustes väga lõhestunud. Kui Lõuna-Euroopa riigid, nagu Kreeka ja Itaalia, nõuavad migrantide õiglasemat jaotamist, siis Ida-Euroopa riigid, nagu Poola ja Ungari, toetuvad isolatsioonile ja tagasilöögile, mis rikub EL-i seadusi ja Genfi pagulaskonventsiooni. Tagasilöögid on ELi välispiiridel kaitset otsivate migrantide vägivaldne tagasitõuge.

Afganistanist pärit migrantide arvu kasv pärast Talibani võimuletulekut 2021. aasta suvel on seda arutelu veelgi õhutanud. Viimastel aastatel on suurenenud ka valmisolek end isoleerida, samal ajal peaks EL keskenduma inimõigustele ja varjupaigataotlustele. Ebavõrdset kohtlemist näitab ka pagulaste kohtlemine: kui Ukraina sõjapõgenikke võetakse valdavalt vastu solidaarselt, siis teistest kriisipiirkondadest pärit migrantide suhtes rakendatakse sageli karme meetmeid.

Eelseisev tippkohtumine Tiranas ei aita kaasa mitte ainult julgeolekupoliitiliste probleemide arutelule, vaid võib anda ka otsustava tõuke Euroopa rändepoliitikale, mis peaks keskenduma nii humanitaar- kui ka julgeolekupoliitilistele aspektidele. Vaevalt võiks poliitiliste seisukohtade vastandamine olla selgem ja nõuab kiireloomulisi lahendusi Euroopa tasandil.