EL-i defitsiidimenetlus: kuidas austerlased sellest tegelikult arvavad!

EL-i defitsiidimenetlus: kuidas austerlased sellest tegelikult arvavad!

28. märtsil 2025 esitleb MTV saade “Aktuell: Die Woche” koos saatejuht Meinrad Knappi, poliitikakonsultandi Thomas Hoferi ja küsitleja Peter Hajekiga uuringut Austria elanike suhtumisest EL-i võimalikku defitsiidiprotseduuri. 24.–27. märtsini läbi viidud küsitlus, milles osales 500 hääleõiguslikku austerlast, näitab, et elanikkond suhtub sellesse teemasse suuresti ükskõikselt. Vastavalt uuringu tulemustele OTS 20% vastanutest tervitab ELi eelarvepuudujäägi menetlust, 28% aga lükkab selle tagasi. Lisaks ei pea 24% teemat oluliseks ja 28% kas ei tea või ei anna mingit teavet.

Defitsiidimenetluse toetamine ja tagasilükkamine on olenevalt valijarühmast eriti nähtav. Roheliste valijatest avaldab toetust võimalikule protseduurile 36%, ÖVP ja SPÖ valijatest aga vaid 30%. Teisest küljest lükkab 43% FPÖ valijatest tagasi defitsiidimenetluse, mis viitab murele EL-i võimaliku paternalismi pärast.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse vältimine

Austria hoidis pärast rahandusminister Gunter Mayri ja Euroopa Komisjoni voliniku Valdis Dombrovskise kohtumist ELi eelarvepuudujäägi menetluse edukalt ära. Euroopa Komisjoni tagasiside kinnitas, et Austria esitatud meetmed võivad vähendada puudujääki 2025. aastal alla 3%. Kuidas BMF teatati, et Austria eelarvepoliitiline suveräänsus võiks säilida. See tähendab, et Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon ei auditeeri Austriat iga kuue kuu tagant.

Defitsiidimenetluse ärahoidmisel on Austria jaoks positiivsed finantstagajärjed, sealhulgas madalamad intressikulud finantsturgudel, mis muudab laenu võtmise soodsamatel tingimustel lihtsamaks. Need arengud on eriti olulised, kuna Fitch halvendas Austria väljavaateid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ohu tõttu. Menetluse ärahoidmisega on Austrial aga võimalus jätkata äritegevust soodsatel tingimustel.

Fiskaalpoliitiline väljakutse

Austria võitleb aga jätkuvalt väljakutsega täita stabiilsuse ja kasvu paktis (SGP) sätestatud Maastrichti kriteeriume. 1997. aastal sõlmitud ja 2023. aastal reformitud stabiilsuse ja kasvu pakt näeb ette, et eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse koguproduktist (SKT). Praegused andmed näitavad, et Austria ootab uut võlga 2024. aastal 3,7% ja 2025. aastal 4,1% ning võla suhe on umbes 80%. väljendada.

Järgmise valitsuse ülesandeks on vaadata üle konkreetsed meetmed vastuvõetud meetmete paketi rakendamiseks ja tagada, et Austria esitaks aasta lõpuks eelarveplaani. Võimaliku defitsiidimenetluse kohta tehakse otsus kõige varem jaanuaris majandus- ja rahandusministrite kohtumisel ning on selge, et ilma defitsiidiprotseduurideta võiks konsolideerimisnõue olla üle 20 miljardi euro.

ÖVP, SPÖ ja NEOSi koalitsiooniläbirääkimised näitavad, et defitsiidiprotseduuride küsimus mängib olulist rolli ka Austria poliitilises päevakorras. Kokkulepe säästmise ja meetmete osas on otsustava tähtsusega, et tulla toime finantspoliitiliste väljakutsetega ja seeläbi tugevdada riigi eelarvelist tegutsemisvõimet.