ELi elektrivõrk: vajalik energiavarustuse tuleviku kiireloomuline muundamine!

ELi elektrivõrk: vajalik energiavarustuse tuleviku kiireloomuline muundamine!

Vienna, Österreich - Euroopa Liit seisab silmitsi olulise väljakutsega energiavarustuse valdkonnas, nagu on esile toodud praeguses aruandes vinna.at . Suurenenud elektrienergia nõude katmiseks 2050. aastaks, mis peaks olema enam kui kahekordne, kavandab EL põhjalike energiaplaanide tutvustamist. Nende hulka kuulub mitte ainult elektrivõrku laiendamine, vaid ka mõõdetud taastuvenergia integreerimiseks.

Euroopa Audiitorikohus nõuab ELi elektriinfrastruktuuri laiendamisel kiiremaid heakskiitmisprotsesse ja kaasaegse tehnoloogia kasutamist. Vaja on olulisi investeeringuid umbes 1,8 triljonit eurot 2050. aastaks, isegi kui ELi komisjoni hinnangul on tegelik vajadus 2–2,3 triljonit eurot. Nende investeeringute eesmärk on toetada fossiilide muutumist roheliseks energiaks.

väljakutsed võrgu laiendamisel

Aeglase kinnitusprotseduurid ja ebapiisav planeerimine takistab edusamme. Teine kriitiline tegur on kvalifitseeritud töötajate ja materjalide puudumine, mis raskendab võrguvõrkude laiendamist ELi riikide vahel. Intelligentsete loendurite kasutuselevõtt nõudluse näpunäidete paremaks reguleerimiseks edeneb mõnes liikmesriigis aeglaselt.

EL Energie volinik Dan Jørgensen teatas, et esitab nende väljakutsetega tegelemiseks järgmise aasta alguseni võrgu tegevuskava. Kasvava elektrienergia nõudluse põhjuseks on peamiselt kliimaseade, tehisintellekt ja muud energia intensiivsed seadmed, mis rõhutavad veelgi laienemise kiireloomulisust.

keskkonna- ja kliimakaitsestrateegiad

Nende arengute kontekstis mängib üliolulist rolli ka Euroopa kliimakaitsepoliitika. Eesmärk on võtta meetmeid kliimamuutuste mõju vähendamiseks ning keskkonna- ja kliimakahjustavate tegevuste vähendamiseks. Osana oma pikaajalisest strateegiast "Kõigile puhas planeet" on EL pühendunud kasvuhoonegaaside heitkogusteni 2050. aastaks.

Juba 2020. aastal ulatub ELis kasvuhoonegaaside heitkogused umbes 3 miljonit kilotünni, kui energiasektor on 26 protsenti. EL kavatseb 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaase vähendada 55 protsenti. 2021. aasta juulis vastu võetud ELi kliimaseadus ankurdab see õiguslik kohustus ja seadustab seega ELi püsivaid jõupingutusi kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamiseks.

Veel üks oluline samm oli avaldada EL -i meetmed, mille eesmärk on saavutada sõltumatus Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada energia üleminekut. See hõlmab ka energiavarustuse mitmekesistamist ja energia säästmise meetmeid.