Trump ja Putin Alaskal: rahutippkohtumine või dikteeritud rahu?

Trump ja Putin Alaskal: rahutippkohtumine või dikteeritud rahu?

USA president Donald Trump ja Venemaa liider Vladimir Putin peavad reedel Alaskal Anchorage'is ajaloolise tippkohtumise. See toimub USA suurimas sõjaväebaasis Alaskal, mis asub Kiievist umbes 7500 kilomeetri kaugusel. Trump on juba andnud mõista, et tema peamine eesmärk sellel kohtumisel on rahu ja stabiilsus maailmas. Valge Maja aga kahandab ootusi kohtumise suhtes: pressiesindaja Karoline Leavitt rõhutab, et Trump tahaks esmalt kuulda Putini ettepanekuid rahulepingu sõlmimiseks.

Geopoliitiline olukord on endiselt keeruline ja pingeline. Euroopa NATO riigid ja Ukraina väljendavad muret võimaliku "dikteeritud rahu" pärast, mis võidakse sõlmida Ukraina kulul. Saksamaa kantsler Friedrich Merz annab mõista, et Euroopa ja Ukraina põhilisi julgeolekuhuve tuleb kaitsta. Ta rõhutab, et ükski rahutippkohtumine ei saa toimuda ilma Ukraina ja teiste Euroopa riikide osaluseta.

Euroopa ühtsus rahu nimel

Mitmed Euroopa riigid, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, kutsusid ühisavalduses üles läbirääkimistel kaasa rääkima ning nõudsid läbirääkimiste jätkamise eeltingimusena relvarahu. Nad rõhutavad, et rahvusvahelisi piire ei tohi jõuga muuta ja nõuavad Ukrainale tugevaid julgeolekutagatisi. See mure on kooskõlas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski väljaütlemistega, kes kirjeldas kohtumist konstruktiivsena ja tõi välja, et rahutee saab määratleda vaid koos Ukrainaga.

Trump on varem teinud ettepaneku territooriumi vahetamiseks rahulepingu osana, mille Zelensky kategooriliselt tagasi lükkas. USA president uuendas aga ka oma ultimaatumit Putinile, mis aegub reedel. Ta ähvardas "väga tõsiste tagajärgedega", kui Venemaa ei peata rünnakuid Ukraina vastu.

Poliitilised kontrastid ja julgeolekuprobleemid

Läbirääkimistel nõuavad nii Ukraina kui ka Euroopa partnerid naasmist 1991. aasta tunnustatud piiride juurde ja Venemaad nende austamist. Putin pretendeerib endiselt mitmele Ukraina piirkonnale, sealhulgas Luganskile, Donetskile, Zaporižžile, Hersonile ja Krimmile, ning nõuab nende annekteerimiste rahvusvahelist tunnustamist. Need nõudmised on vastuolus rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ega pälvi Kiievis heakskiitu.

Võimaliku lepingu aluse loomiseks on Ukraina nõudnud 30-päevast tingimusteta relvarahu, mille Venemaa on seni tagasi lükanud. Ajalooliselt on rahuläbirääkimisi iseloomustanud mõlema poole leppimatud seisukohad, kus Venemaa on nõudnud Ukraina mitteliitumist NATOsse ja neutraalset staatust.

Seda probleemi rõhutavad erinevad rahuplaanid, näiteks Zelenski algatatud kümnepunktiline rahuplaan. See hõlmab muu hulgas territoriaalse terviklikkuse taastamist ja kõigi Vene vägede väljaviimist. Selle ummikseisu kontekstis on rahvusvaheliste osalejate roll kestva lahenduse leidmisel ülioluline.

Alaskal toimuv tippkohtumine võib seega olla piirkonna tulevase korra jaoks määrav. Läbirääkimised jätkuvad 15. augustil, et arutada võimalusi pikaajalise rahumeelse lahenduse leidmiseks. Ajal, mil Ukraina konflikt nõuab rahvusvahelist tähelepanu rohkem kui kunagi varem, jääb üle oodata, kas see tippkohtumine toob tõelisi edusamme rahu suunas või kujuneb see järjekordseks poliitiliseks manöövriks.

Uuendused Ukraina konflikti arengute ja käimasolevate rahvusvaheliste läbirääkimiste kohta on Euroopa praeguse geopoliitilise olukorra mõistmiseks üliolulised. Need küsimused kujundavad jätkuvalt poliitilist diskursust, kuna Ukraina rahvas kannatab konflikti tagajärgede all.

Ukraina olukorra ja eelseisvate läbirääkimiste kohta lisateabe ja jooksva teabe saamiseks külastage veebisaiti vienna.at, ZDF täna ja [bpb.de].