Suche
Mein Konto
Päikeseenergia ületab söe: EL tähistab 2025. aasta juunis rekordit!
2025. aasta juunis ületab päikeseenergia esimest korda ELis kivisöe, mis tähistab taastuvenergia ajaloolist pöördepunkti.
Päikeseenergia ületab söe: EL tähistab 2025. aasta juunis rekordit!
2025. aasta juunis purustas päikeseenergia Euroopa Liidus uusi rekordeid ja edestas esmakordselt kõiki teisi elektriallikaid. Mõttekoja Ember andmetel pärines 22,1% EL-is tarbitud elektrist fotogalvaanilistest süsteemidest. See näitab märkimisväärseid edusamme taastuvenergia valdkonnas ELis, mis on hakanud maha jätma traditsiooniliselt domineerivaid fossiilkütuseid. Eriti silmatorkav on see, et 27-st ELi riigist vähemalt 13-s ületas päikesesüsteemide tootmine kõiki muid elektritootmise vorme, tugevdades veelgi päikeseenergia rolli Euroopa elektrivarustuses.
Teisel kohal oli tuumaenergia tootmine osakaaluga 21,8%, järgnes tuuleenergia, mis andis 15,8% kogu elektrivarustusest. Neljandale ja viiendale kohale langes maagaas 14,4%-ga ning hüdroelektrienergia 12,8%-ga. Eriti tähelepanuväärne on kivisöe osakaalu langus, mis oli juunis vaid 6,1% väiksem kui kunagi varem. Saksamaa ja Poola, mis olid varem olnud tugevamad kivisütt tarbivad riigid, registreerisid oma söekasutuses märkimisväärse languse. See on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, mille eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Taastuvenergia tõusuteel
Jõupingutused taastuvenergia kasutamise suurendamiseks on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult olulised. Kuigi juunis jäi fossiilenergia osakaal 23,6% tasemele, toimus varasemate aastatega võrreldes langus, kuigi hüdroenergia kättesaadavus oli aasta varasemaga võrreldes madal. Selle taustal püütakse saavutada keskpikas perspektiivis ELi taastuvenergia eesmärke, mida tõsteti hiljuti 32%-lt 42,5%-le aastaks 2030. Need jõupingutused on osa laiematest meetmetest, mille eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja vähendada saastet.
Nende arengute kontekstis on oluline arvestada erinevate taastuvenergia liikidega. Nende hulka kuuluvad tuule-, päikese- ja hüdroenergia, samuti geotermiline energia, biomass ja biokütused. Nende mitmekesiste tehnoloogiate abil püüab EL suurendada taastuvenergia kasutamist ja minimeerida tegevusprobleeme.
Väljavaade ja perspektiivid
Euroopa Parlamendi eesmärgid taastuvenergia osas on selged: 2030. aastaks tuleks edasi lükata päikesesüsteemide paigaldamise ja avamere tuuleenergia laiendamise seaduslikku kohustust. Kavas on ka konkreetsed sektoritehinguid, sealhulgas ambitsioon pakkuda 2030. aastaks 42% vesinikku taastuvatest allikatest. Selle poliitika potentsiaal on juba praegu ületanud mitmete riikide kasvavat energiatootmise rekordit.
Integreeritud plaanid, nagu REPowerEU plaan kiirendada energia üleminekut pärast Ukraina konflikti, aitavad veelgi rohkem ühendada Euroopa energiataristut. Need verstapostid on ELi pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks üliolulised.
Kokkuvõttes ei tähista 2025. aasta juuni päikeseenergia edu mitte ainult pöördepunkti ELi elektritootmises, vaid näitab ka taastuvenergia potentsiaali. Poliitika rakendamise edenedes võib Euroopa peagi liikuda veelgi säästvama energiavarustuse teele.